Eesti saab oma kindrali NATO juhatuses

 (31)
Eesti saab oma kindrali NATO juhatuses
Foto: Andres Putting

Äsjalõppenud NATO kaitseministrite kohtumisel Krakowis arutati mitmeid olulisi NATO transformatsiooniga seotud küsimusi, peamise teemana käsitleti NATO reageerimisjõudude (NRF) tulevikku. Samuti kiideti heaks uus struktuur, milles Eesti võib nimetada alliansi juhatusse oma kindrali.

Kaitseministrid andsid kohtumisel suunised NRF-i (NATO Responce Force) tulevikukontseptsiooni elluviimiseks. „NRF-i tuleviku ülesehitusmudelis seisab, et tegemist on jätkuvalt 25 000 kaitseväelasest koosneva dünaamilise üksusega,“ ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo pressiesindaja teatel.

Krakowi kohtumisel kinnitati ka uus NATO rahuaja sõjaline struktuur (Peacetime Establishment Review), mis näitab NATO kohanemist muutuva julgeolekuolukorraga. Struktuurireform annab Eestile võimaluse täita NATO väejuhatuses kindrali ametikoht, mis tagab Eestile veelgi suurema osaluse NATO sõjalises juhtimisstruktuuris.

Kaitseministrid arutasid ka Ühendkuningriigi kaitseministri John Huttoni ettepanekut luua NRF-i koosseisus pidevas valmisolekus olev 3000 kaitseväelasest koosnev üksus, nn ASF (Alliance Solidarity Force). ASF-i kuuluksid kaitseväelased kõikidest NATO liikmesriikidest ning see oleks mõeldud eelkõige NATO heidutusjõu tugevdamiseks.

„Kaitseminister Huttoni esitatud ettepaneku näol kujutab ASF kõige paremini NATO põhiprintsiipi – rünnak ühe riigi vastu võrdub rünnakuga kõikide alliansi riikide vastu. ASF täiendab veelgi usku NATO kui kollektiivkaitset tagavasse organisatsiooni,“ ütles Aaviksoo.

Samuti allkirjastasid kaitseministrid Krakowis vastastikuse mõistmise leppe liitumaks NATO ühise seiresüsteemi AGS (Allied Ground Surveillance) programmiga. AGS kujutab endast mehitamata õhusõidukitest ja radaritest koosnevat süsteemi, mis annab liitlasriikidele parema ülevaate lahinguväljal toimuvast ning aitab vältida tsiviilohvreid.

Krakowis toimusid ka NATO-Ukraina ja NATO-Gruusia komisjoni istungid. Kaitseminister Aaviksoo rõhutas iga-aastase rahvusliku tegevuskava tähtsust mõlema riigi koostöö ja integratsiooni tõhustamisel NATOga liitumise suunas.

Krakowi kohtumise raames kohtunud Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Taani kaitseminister Søren Gade sõlmisid kavatsuskirja, millega afiliseeritakse Eesti Kaitseväe 1. jalaväebrigaad Taani Diviisiga.

Eesti jalaväebrigaadi sidumisega Taani Diviisiga luuakse senisest tihedam side kõrgemate üksustega, mis korraldavad NATO standarditele vastavat väljaõpet ning annavad suuniseid brigaadi staabi ja allüksuste arendamiseks. Samuti saavad Eesti staabiohvitserid kogemusi operatiivplaneerimisest brigaadist kõrgemate üksuste koosseisus, mis Eesti tingimustes oleks väga keeruline.

Brigaadi sidumine Taani Diviisiga ei tähenda siiski brigaadi minekut Taani käsuliini alla, vaid tegemist oleks pigem väljaõppealase sidumisega, mille tulemusena oleksid kahe riigi staabid ja üksused täielikult koostöövõimelised ning suutelised teostama ühisoperatsioone.