Eesti saab programmi raames igal aastal kuni 45 lennutunni ulatuses kasutada C-17 Globemaster-tüüpi strateegilisi transpordilennukeid, teatas kaitseministeeriumi pressiesindaja.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on SAC-i programmis (Strategic Airlift Capability) osalemine pilootprojektiks, mis võimaldab selles osalevatel riikidel koondada vahendeid oluliste võimelünkade ühiseks katmiseks.

„Neid väärtuslikke kogemusi ja õppetunde, mida me oleme saanud SAC-i käivitamise köögipoolelt, peame me oskama edukalt ära kasutada teiste NATO võimelünkade ühisel likvideerimisel,“ sõnas Aaviksoo.

Aaviksoo sõnul on Eesti suguse väikeriigi jaoks strateegilise õhutranspordivõime iseseisev arendamine liiga kallis ja ebaotstarbekas.

„Programmiga liitudes saame me seevastu märkimisväärse vabaduse ja kindluse juhtudeks, kui mõnda operatsioonipiirkonda on vaja kiires korras transportida inimesi ja tehnikat, või vastupidi, neid sealt kiiresti evakueerida,“ ütles kaitseminister.

Eesti osalemine SAC programmis lubab Eestil nii planeeritult kui ka erijuhtudel korraldada inimeste ja tehnika transporti operatsioonipiirkondadesse ja sealt tagasi. 45 lennutunni eest aastas on võimalik teha näiteks kuus lendu marsruudil Tallinn-Kabul, samuti võimaldab SAC programmis osalemine vedada ülegabariidilisi veoseid (nt soomustransportöörid) vahemaandumisteta Afganistani või Iraaki.

NATO strateegilise õhutranspordivõime programmi raames hangivad selles osalevad riigid ühiselt kolm Boeing C-17 Globemaster III-tüüpi transpordilennukit, mille haldamise ja hooldamisega hakkab tegelema NATO õhutranspordi haldamise organisatsioon NAMO (NATO Airlift Management Organisation).

Lennukid hakkavad paiknema Ungaris, Papa lennuväebaasis. Esimene lennuk plaanitakse NATO-le üle anda 2008. aasta lõpus ja viimane 2011. aastal, programm ise kestab kuni 2035. aastani.

Eesti jaoks on SAC programmis osalemise kogukulu 676 miljonit krooni, mis tasutakse 26 aasta jooksul. Seejuures on lennutunde vajadusel võimalik müüa teistele programmis osalevatele riikidele, kolmandatele riikidele või valitsusvälistele organisatsioonidele nagu näiteks Punane Rist. Samuti on lennutunde vajadusel võimalik jagada või vahetada väiksemate transpordilennukite lennutundide vastu.

Lennutunde saab kasutada nii käimasolevate välismissioonide toetamiseks kui ka NATO reageerimisjõudude (NRF) ja Euroopa Liidu lahingugruppide võimalikes operatsioonides. Lisaks rahalisele osalusele täidab Eesti programmi juures kaks allohvitseri kohta.

SAC programmiga on liitunud 10 NATO riiki (Bulgaaria, Eesti, Hollandi, Leedu, Norra, Poola, Rumeenia, Sloveenia, Ungari, USA) ning NATO rahupartnerlusprogrammis osalevad Soome ja Rootsi.