Ajalehe andmeil saab kõigist uutest liikmesriikidest esimeseks eesistujaks Sloveenia. Peale selle on kord Tšehhi, Ungari, Poola, Küprose, Leedu, Läti, Malta ja Slovakkia käes. Lõplikult kinnitamata otsuse kohaselt jõuab järg Eesti kätte 2018. aastal.

Õigusteadlane ja euroskeptik Igor Gräzin ütleb Delfile, et sel väljavaatel eelkõige moraalne tähendus. „Ta näitab sümboolselt, et meie koostööd Euroopaga peetakse perspektiivikaks. Kui aga realistlikult võtta, siis pole meil õrna aimugi, millise struktuuriga meil ELi näol 14 aasta pärast tegu on. Mõelge näiteks, milline oli Euroopa 14 aastat tagasi, aastal 1990.”

Gräzin prognoosib, et sellisel kujul nagu täna ei eksisteeri Euroopa Liitu ilmselt juba viie aasta pärast. „Nii et aitäh Euroopale pakkumast, kuid mingeid praktilisi järeldusi oma tuleviku kohta me veel teha ei saa.”

Jõustumata ELi põhiseaduse lepingus sätestatud eestistumise uue korra järgi on eesistujateks korraga kolm riiki 18 kuu vältel. Eesti partneriteks võivad saada Suurbritannia ja seni veel ELi vastu võtmata Bulgaaria.

„Suurbritannia on loogiline valik,” ütleb Gräzin, „brittidel olid Eestis huvid juba ammu, meil on ajas läbi proovitud koostöö. Bulgaariaga on Eestil samuti kattuvaid huvisid. Näiteks mitmed energeetikaga seotud küsimused.”

Varem on olnud kõne all kava, mille kohaselt Eesti võinuks eesistujaks saada 2008. aastal, kuid valitsus leidis, et riik pole selleks enne 2013. aastat valmis.