Eesti riik võitis Euroopa kohtus 45 Vene erusõjaväelast
Kaebajad väitsid, et 1994. aastal Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud sõjaväepensionäride lepe diskrimineerib neid. Nimelt ei ole Eestis seatud pensioni saamisel üldjuhul tingimuseks, et inimene ei tohi saada samaaegselt pensionit välisriigist, aga see kokkulepe seab niisuguse piirangu. Kaebuses toetusid erusõjaväelased Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile ja selle 1. protokollile, teatas välisministeerium.
Inimõiguste kohus leidis täna tehtud otsuses, et kaebajate õigusi ei ole rikutud. Kohus märkis, et diskrimineerimisest saab rääkida üksnes siis, kui võrdseid ei ole koheldud võrdselt: antud juhul olid aga kaebajad erisubjektid, kelle suhtes kehtisid erireeglid ja seega oli nende erinev kohtlemine õigustatud.
Kohus rõhutas ka riikide suurt kaalutlusõigust, kui kõne all on majandusliku või sotsiaalse strateegia üldised meetmed. Kohus nõustus Eesti selgitusega, et antud juhul tuleb arvesse võtta erilist ajaloolist konteksti, milles 1994. aasta kokkulepe sõlmiti; samuti seda, et erusõjaväelased teadsid juba Eestisse jäämise otsuse tegemisel tulevikus Eesti pensioni saamise tingimusi. Seega leidis kohus, et kaebajad ei ole võrreldavad ühegi teise pensionäridegrupiga Eestis ja nende suhtes kehtiv regulatsioon ei riku nende õigusi.
Nõuti üle viie miljoni krooni
Eesti ja Venemaa uue pensionileppe läbirääkimiste osas märkis inimõiguste kohus, et selliste läbirääkimiste pidamine ei muuda kehtivat regulatsiooni diskrimineerivaks. Muude kaebuste osas tunnistas inimõiguste kohus kaebused üldse vastuvõetamatuks.
Kaebajate varalise kahju nõue oli kokku 5 318 669 krooni ja 28 senti ning hõlmas kaebajate väitel saamata jäänud Eesti pensioni. Kuna kohus kaebust ei rahuldanud, siis jäi ka kahjunõue täielikult rahuldamata.
Kaebajatel on õigus esitada otsuse tegemisest kolme kuu jooksul taotlus asja uuesti läbivaatamiseks 17 kohtunikust koosnevale suurkojale. Suurkoda võtab asja arutamiseks vaid erandjuhtudel — kui kaebus tõstatab olulise, konventsiooni tõlgendamist või kohaldamist käsitleva või üldise tähtsusega küsimuse.
