Eesti riik ei tohi tappa, välja arvatud välismissioonidel
Bin Ladeni puhul räägitakse, et USA seadis teadlikult sihiks bin Ladeni tapmise. Justiitsministeerium kinnitas Delfile, et Eesti puhul on taoline asi välistatud.
Esiteks on Eesti puhul välistatud võõrriigi territooriumil selle teadmata tegutsemine. "Kui me räägime kriminaalmenetlusest, siis piiriülese kriminaalmenetluse puhul on teise riigi territooriumil tehtavatele toimingutele seatud erinevate rahvusvaheliste konventsioonidega kindlad reeglid. Ning need reeglid ei võimalda tegutseda teise riigi territooriumil ilma asukohariigi nõusolekuta," teatas justiitsministeeriumi pressiesindaja Priit Talv.
"Sealjuures ei ole tavaliselt taotleval riigil pädevust teha neid toiminguid teise riigi territooriumil ise. Heal juhul võib asukohariik lubada taotleva riigi ametnikel küll toimingutes osaleda, kuid kogu tegevus toimub siiski asukohariigi juhtimisel ja kontrolli all," lisas Talv.
"Mis puudutab Eesti territooriumil läbiviidavat kriminaalmenetlust, siis ei ole ühelgi menetlejal ega muul ametiisikul õigust anda korraldust kahtlustatava tapmiseks. Näiteks kinnipidamisel saab kahtlustatavale tervisekahjustuse tekitamine olla õigustatud üksnes füüsilise vastupanu osutamise korral või siis selleks, et takistada temapoolset rünnakut kannatanule," teatas Talv.
Ja ka siin tuleb tema sõnul alati arvestada hädakaitse piiridega, mis tähendab, et vahendid ründe tõrjumiseks peavad olema proportsionaalsed ründe iseloomuga. "Esmalt tuleks siiski ohu kõrvaldamiseks eelistada vähem kahjustavaid võimalusi ning tulirelva kasutamine on juba äärmuslik meede. Ja ka sel juhul peaks sõltuvalt olukorrast eelnema hoiatuslask, lask jalgadesse vms. See tähendab, et surmavate kehavigastuste tekitamine saab olla vaid väga äärmuslik võimalus," lisas Talv.
Lisaks võib välja tuua hädaseisundis tegutsemise. "Näiteks pantvangide võtmise korral oleks hädaseisundis tegutsemine see, kui pantvangide elule on vahetu ja reaalne oht ning ainus võimalus pantvangide elu päästa oleks pantvangivõtja tapmine. Samas tuleb sellistel juhtumitel alati lähtuda konkreetsest situatsioonist ning üldist käsku tapmiseks ei ole ka siin lubatud anda," teatas Talv.
Alati tuleb kaaluda ohu tõrjumist isikute, sealhulgas ka kurjategija, õigusi vähem riivaval viisil. Kui ükski muu viis ei ole isikute elu päästmiseks sobilik, siis üksnes sellisel juhul on kurjategija tapmine õigustatud.
Kaitseväe välismissioonide puhul kehtivad teised reeglid
Ent justiitsministeeriumi vastus ei puuduta kaitseväge. Kaitseväe välismissioonide puhul kerkib üles mitu küsimust. Kui üksusele antakse käsk hävitada kusagil olev vaenlase üksus, siis mida see käsk täpselt tähendab? Kas see on käsk vaenlane maha tappa, koos ülemale antud õigusega nad vangi võtta, kui ülem nii otsustab; või on tegemist käsuga nad vangistada koos õigusega nad kõik maha tappa, kui nad vastu hakkavad?
Delfi saatis selle küsimuse kaitseväe peastaapi, ent kaitsevägi keeldus nendele küsimustele sisuliselt vastamast. "Relvastatud jõu kasutamise reeglid on riikide, operatsioonide ja piirkondade lõikes erinevad, konkreetsetele operatsioonidele võidakse kehtestada eraldi reeglid.
Relvastatud jõu kasutamise reeglid ei ole avalik info eelkõige
operatsioonide julgeoleku tagamiseks," teatas kaitseväe pressiesindaja Ingrid Mühling.
