Eesti riik ei kavatse viie aastaga 49 000 immigranti riiki tuua
Ühest Tartu Ülikooli pressiteatest lipsas avalikusesse teade sellest, et Eesti riik kavatseb lähema viie aasta jooksul valmistuda 49 000 immigrandi vastuvõtmiseks. See teade leidis äramärkimist ajakirjanduses ja tekitas paljudes lugejates meelepaha. Siseministeeriumi sõnul on Tartu Ülikool asjadest valesti aru saanud ja mingit taolist plaani pole.
Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna hinnangul on Tartu Ülikooli 18. septembri pressiteates kajastatud lause "hiljuti siseministeeriumi poolt ellu kutsutud kohanemisprogrammi järgi nähakse ette, et järgneva viie aasta jooksul jõuab Eestisse kokku ligi 49 000 uut immigranti" väärtõlgendus siseministri määruse "Kohanemisprogramm" eelnõu seletuskirjas esitatud andmetest. Siseministeerium on sellele faktile juhtinud ka Tartu Ülikooli kõneisiku tähelepanu.
Kohanemisprogrammi planeerides on siseministeerium aluseks võtnud haridus- ja teadusministeeriumi ja majandusministeeriumi prognoosid vajatava töö- ja haridusrände osas. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) koostatud tööjõuprognoosile aastani 2020 on järgnevatel aastatel Eestis vaja kokku 23,1 tuhat tippspetsialisti ehk siis keskmiselt 2570 inimest aastas, kommenteeris siseministeerium Delfile.
MKM on ise välja toonud, et kuigi suure osa antud tippspetsialistide vajadusest suudab katta siseriiklik tööjõud, on tööandjate esindajad toonud välja vajaduse ka välismaiste tippspetsialistide kaasamiseks.
Samuti toob haridus- ja teadusministeeriumi koostatud kõrghariduse ja teaduse valdkonna ettepanekute mõjuanalüüs välja, et edukaks teadus- ja arendustegevuseks on vaja nii välistudengeid, teadlasi kui ka õppejõude. Prognoosides pererände mahtu, oleme eeldanud, et uussisserändajaga tuleb kaasa keskmiselt 1,5 pereliiget.
Need mahud näitavad eelkõige eelduslikku vajadust töö- ja haridusvaldkonnas, mitte reaalset võimalust, et see vajadus kaetakse täielikult välismaalt töö- või haridusrändega saabujatega. Lähtudes tööjõuvajaduse ning haridusrände prognoosist, oleme määruse seletuskirjas selgelt välja toonud, et sellise rändeprognoosi täitumine on ebatõenäoline ning sõltub paljuski ettevõtete ning haridus- ja teadusasutuste huvist ja võimekusest välismaist tööjõudu Eestisse tuua ning paralleelselt sisemaist tööjõudu kasutada.
Kui reaalseid rändemahte vaadata, siis politsei- ja piirivalveamet väljastas aastatel 2010–2012 keskmiselt 3061 tähtajalist elamisluba aastas kolmandate riikide kodanikele ning Eestis registreeris oma elukoha ja omandas elamisõiguse viieks aastaks keskmiselt 2039 ELi kodanikku aastas, nende hulka on arvatud ka alaealised.
