Toomse põhjendab oma sammu murega meie riigi kaitsevõime pärast. "Ma võin ju jäädagi omaette blogis riigikaitsest arutlema ja need, kes peaks kaasa mõtlema, saavadki jääda oma loosungeid viskama. Olles nö tüüri lähedal, on mul parem ligipääs mugavuspaati kõigutama," kirjutas Toomse oma blogis.

"Samuti on vaja lahendada tõsine vaidlus endiste ja praeguste riigikaitse juhtide vahel, kus kummalgi poolel on pädevaid argumente, kuid liiga palju emotsioone ja egosid. Ma tahan olla see moderaator ja pingete maandaja, kes püüab ekspertide parimad palad parimaks võimalikuks plaaniks komponeerida," märgib Toomse.

Toomse sõnul peab riigi kaitsmise plaan olema suunatud kõige halvema stsenaariumiga toimetulekuks. "Ehk me peame suutma võidelda ka siis, kui mis iganes põhjusel, võimaliku sõja korral, liitlased appi tulla ei saaks. Iga abi on hea lisaboonus ja tänuväärne, kuid põhiplaani ei tohi ehitada üles lootusele, sest lootus ei ole meetod," kirjutab endine luureohvitser.

Keskerakonna kasuks otsustas Toomse seetõttu, et Keskerakond pääseb riigikogusse nagunii ja tal saab olema õigus sõna sekka öelda kõige tõsisemates riigikaitselistes küsimustes. "See sõna saab paljuski minu kujundatud ja just ülalpool toodud põhimõtetele vastavalt. Keskerakond tunneb puudust riigikaitset, nii teoorias kui praktikas, tundvatest ekspertidest. Samas on see valdkond eluliselt oluline ilmselgetel põhjustel. See ongi üks peamisi aluseid iseseisva riigi püsimajäämiseks. Mulle on antud vabadus seda suunda erakonnas kujundada nii, nagu õigeks pean, toetudes oma teadmistele ja kogemustele. Mitte keegi ei saa mind sundida ütlema ning tegutsema mu südametunnistuse ja põhiseadusega seatud kõrgeima eesmärgi vastu. Pole võimalik."

Endise luurohvitseri sõnul ei ole ta leidnud Keskerakonna tegevuses ühtegi faktidel põhinevat tõsist rikkumist. "Trikke teevad kõik parteid ehk keegi pole puhas poiss. Emotsionaalset ja ülevõimendatud müra on palju, kuid õigusriigis ei ole see kellegi süüdimõistmise aluseks. Pole õiglane selline kambakas ja hüsteeria. Kokkuvõttes on see vaid riigi arengut takistav tegur – sisekisma, mis ei vii meid riigina sammugi edasi. Vastupidi, see teeb meile kõigile kahju."

Endise kaitseväelane Rene Toomse nimi kerkis avalikkuses esile 2008. aastal, kui kaitsepolitsei aastaraamatus ilmus peale pikka Herman Simmi puudutavat juttu teade selle kohta, et Afganistani missioonil ESTHUMINT-2 üksuse ülemana teeninud kaitseväe ohvitser Rene Toomset kahtlustatakse krüpteerimata e-posti kaudu salastatud informatsiooni edastamises isikule, kellel ei olnud riigisaladusele juurdepääsu õigust.

Samuti jättis ta aastaraamatu teatel salastatud dokumendid tööruumiks olevas konteineris asuva laua peale, võimaldades seeläbi salastatud dokumendiga tutvuda kõrvalistel, riigisaladusele juurdepääsu õiguseta isikutel. Kaitsepolitsei lisas, et kriminaalasi on saadetud edasiseks menetlemiseks prokuratuuri. Suurem osa meediakanaleid korjas info üles ja tegi sellest uudise.

“Reaktsioon tavakodaniku jaoks tõenäoliselt — süüdi, reetur, veel üks Simm! Tuttavad, sugulased ehmatanud, hämmingus ja mures. Kolleegid kahtlevad ja kindlasti mõned ka juba ette süüdi ja vangi mõistnud — no kuidas saavad organid ometi eksida, kui juba kirjas nii, siis ongi süüdi,” kirjeldas Toomse hiljem blogis selle teate tagajärgi tema jaoks.

Nagu peatselt selgus, pandi Toomsele süüks seda, et ta hoiatas tavalise meiliga ühte ameeriklaste abiorganisatsiooni kavandatavast enesetapurünnakust.

Kaitsepolitsei aastaraamatu ilmumisest möödus poolteist aastat ja kaitsepolitsei töövõidu asemel lõppes kogu asi susinal oportuniteedi korras, sest süü polevat olnud kuigi suur.

Riigikogu nn kapo komisjon pöördus seejärel õiguskantsleri poole küsimusega, kas ja kuidas on kapo 2008. aasta aastaraamatus Toomse nime avalikustamine kooskõlas süütuse presumptsiooni ning isiku au ja hea nime austamise põhimõttega. Õiguskantsler leidis, et Toomse nime avalikustamine ei olnud õiguspärane.