Eesti riigi järjepidevus kahtluse all
Eesti Vabariigi nimel välja kuulutatud otsus sisaldab muu seas lõiku, kus kohus lükkab ümber siseministeeriumi väite, et Nõukogude Eestist välismaale sõitjate tausta kontrollinud operatiivtöötaja tegutses Eesti riigi ja kodanike vastu.
“Ilmselgelt ebatäpne on etteheide, et ta Eesti Vabariigi kodanike vastu tegutses, sest ajalooliselt on teada, et EV kodanikeks ei nimeta me ENSV kodanikke ja väljasõidud olid seotud mitmete rahvustega, kes ei olnud ega saa olla nimetatavad koondnimetusega EV kodanik. EV tekkimisest ei ole kaebaja osas kodanike vastu suunatud tegevust ohuna nimetatud,” seisab otsuses.
Balti riikide annekteerimisest doktoritöö kirjutanud Lauri Mälksoo, rahvusvahelise õiguse lektoraadi juhataja Tartu Ülikoolis, tõdeb, et sõnastus on vastuolus Eesti Vabariigi järjepidevuse doktriini ja põhiseadusega. “Siin tuleb eristada kaks asja,” rõhutas Mälksoo, et kohtuotsuse lõppjäreldus võib olla korrektne, kuid argumentatsioonis Eesti Vabariigi tekkimisest rääkimine on ohtlik. “See näitab kohtu ignorantsust.”
“Eesti Vabariigi kodakondsus ei ole vahepeal kuhugi kadunud,” selgitab ka ajaloolasest riigikogulane Mart Nutt. “See on sünnijärgne ja seda aastast 1920 pihta.” Arusaamatuks peab Nutt otsuses nimetatud kategooriat “ENSV kodanikud”, sest juriidiliselt oli tegemist Nõukogude Liidu kodanikega.
“Kinnitan, et Eesti Vabariigi järjepidevust ma kahtluse alla ei sea,” selgitab otsuse koostanud kohtunik Karin Kalmiste. Ta möönab, et nimetatud lõik pole kõige paremini õnnestunud ega olnud 22 lehekülje pikkuse otsuse sisulises argumentatsioonis keskse tähtsusega.
Kohtunik ei leia siiski, et oleks kodakondsuse teemal otseselt eksinud. “Kõik Eesti elanikud ei olnud automaatselt Eesti kodanikud. Ma olin juba Eesti Vabariigi kohtunik, aga pidin ikkagi oma kodakondsuse tõestamiseks erinevaid dokumente esitama. Enne kui ma sain Eesti Vabariigi passi, oli mul ENSV pass,” märkis Kalmiste. Terminiga “EV tekkimine” määratles kohtunik aga enese sõnul neid laulva revolutsiooni aastaid, mil sinimustvalge juba avalikult lehvis, kuid Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine 1991. aasta 20. augustil oli alles ees.
Erandkorras tähtajalise elamisloa alusel Eestis elanud 50-aastase Vene kodanikust KGB erumajori Victor Bobouli uue elamisloa taotluse jättis siseminister rahuldamata tänavu märtsis, viidates talle kui isikule, kelle tegevus on olnud ja on suunatud Eesti riigi julgeoleku vastu. Rein Sillari poja Sven Sillari advokaadiabi kasutanud Boboul vaidles sellele vastu, viidates oma kunagise ametiposti vähesele võimule, perekonnaelu õigusele ja sellele, et pärast viimase elamisloa andmist pole midagi muutunud.
Sisuliselt on probleem selles, et Boboul on eetilistele tõekspidamistele viidates keeldunud kaitsepolitseile avaldamast oma kunagist agentuuri. Kohtuotsuses kaitsepolitsei küsitlusprotokolle ja esitatud andmeid analüüsinud kohtunik on jõudnud järeldusele, et kaitsepolitsei väited Bobouli ebalojaalsuse ja valelikkuse kohta on tendentslikud. Otsuse edasikaebamiseks on siseministeeriumil aega selle nädala lõpuni.
