“Läbimurre mainekasse Janesi kataloogi tähendab, et Eesti on ühe oma toodanguga jõudnud rahvusvaheliselt tunnustatud sõjatööstusriikide hulka,” ütles kaitseministeeriumi tehnikabüroo juhataja Enn Lüütre reedel BNS-ile ja “Aktuaalsele kaamerale”.
Eesti kaitsejõududele on Eli Military Simulations vastavalt kaitseministeeriumi ja kaitsejõudude peastaabiga sõlmitud lepingule tootnud alates 1995. aastast 11 erinevat simulaatorit, nende hind on Põhjamaades toodetavatest simulaatoritest kolm korda odavam.
Eli on praeguseks sõlminud simulaatorite tarnelepingud Iisraeli relvafirmaga TAAS, mis toodab miinipildujaid, ja Iirimaaga, kellele tarnib miinipildujate simulaatoreid, ütles firma tegevdirektor Tõnu Vaher. Tšehhi firmale E-Com valmistas Eli püstolite simulaatorite tehnoloogia, simulaatoreid on firma tootnud ka Läti kaitsejõududele, kõnelused käivad Leedu kaitseväe esindajatega.
Vaheri sõnul on Eli toodangu vastu huvi tundnud ka Saudi Araabia.
“Simulaatorite kasutamine armees on meeldiv sõnum maksumaksjale, kuna see hoiab kokku laskemoona, mis on kallis,” märkis kaitsejõudude peastaabi väljaõppeosakonna ohvitser kapten Meelis Säre. Tema sõnul maksab üks miinipilduja pärislask umbes 2000 Eesti krooni, simulaatoriga saavad sõdurid harjutada aga laskmist ilma laskemoona kasutamata tegelikkusele vastavates tingimustes.
Simulaatorid on Eesti armeele vajalikud ka seetõttu, et siiani pole Eestil polügooni, kus tõrjerelvadest ja miinipildujatest lahinglaskmist harjutada.
“Meie jaoks on simulaator ainus võimalus õpetada sõdureid miinipilduja või tankitõrjerelvaga laskma,” lisas Säre. “Simulaatorit kasutades saab õpetada sõdureid laskma, arvestades ka raskeid ilmastikuolusid, näiteks saab nendega teha virtuaalset tuult, mida laskmisel tuleb arvestada.”
Säre sõnul ei lähe sõdurid päris laskemoonaga õppustele enne, kui on simulaatoril relva kasutama ja laskma õppinud.
