Eesti reisikorraldaja: Põhja-Korea reisi me ära ei jäta, turistile on see turvaline maa

Reisifirma Albion Reisid korraldab 12.-24. aprillini kestva reisi Põhja- ja Lõuna-Koreasse, mida viimaste uudiste valguses ei ole plaanis ära jätta.

Reisikorraldaja Argo Schneider rääkis Delfile, et Põhja-Korea reaktsioon Ameerika ja Lõuna-Korea vägede manöövritele on normaalne ning väike reisiseltskond, kel aprillis Korea külastus plaanis, sellepärast reisi ära ei jäta.

„Meie reis on plaanis ja ära me seda ei jäta,“ ütles Schneider, kelle sõnul on tegemist väikese reisiseltskonnaga, kes teavad, kuhu nad lähevad. "Kui olukord on tõesti väga ohtlikuks muutunud, siis me ei lähe." Reisijuht on Märt Läänemets.

„Turisti jaoks on see väga turvaline riik, kus olla,“ kõneles Schneider. „Kui sa käitud viisakalt, ei hakka tänaval demokraatia teemal lendlehti levitama, siis koheldakse sind väga viisakalt. Nad annavad endast parima. Selles suhtes on seda huvitav kogeda ja näha.“

Ka arvestades poliitilist olukorda ei ole Scneideri sõnul mõtet jätta minemata. „Kui me ainult uudiseid jälgime, siis me ei läheks enamikesse kohtadesse ja ei saaks ka adekvaatsest informatsiooni,“ lausus ta.

Schneideri sõnul ei taju inimesed kohapeal suurt ohtu. Ta meenutas, et nõukogude okupatsiooni ajal elasid inimesed ka siin olukorras, kui kohalikud raketibaasid olid NATO sihtmärgiks. „Olin ise Põhja-Koreas kohapeal kui mullu oli seal ebaõnnetunud raketikatsetus,“ kõneles ta. „Sama päeva õhtul saime sellest teada ja kohalikud uudised ütlesid, et see kõik ebaõnnestus.“

Turist näeb seda, mida näidatakse

Schneider möönis siiski, et turist näeb Põhja-Koreas seda osa, mis talle näidatakse. „Turistid ei satu kohapeal nurgatagustesse kohtadesse, kus on nälginud inimesed ja laagrid, millest on meedias kirjutatud,“ lausus Schneider. „Alati on kaks giidi – üks ees ja teine taga.“

Ise mullu Põhja-Koreas käinuna ütles ta, et tajus ja nägi palju positiivsemat kui vastavad kajastused meedias. Kui palju räägitakse sellest, kas Põhja-Korea inimeste näod on siirad või mitte, siis Schneideri sõnul on nende nägudel peegelduv siirus ja meeleolu ehe. Ta tõi näiteks nähtud sõjaväeparaadi. „Kuna kõikide emade pojad on armees ja mitte ainult 1-2 aastat, siis kui armee kolonn läheb mööda, vaatab ükskõik milline naine sõdureid sisuliselt kui oma poega,“ põhjendas ta.

Tema sõnul on oluline, et me poliitilise olukorra taustal ei unustaks tavalist inimest, sest ka põhjakorelane "tunneb, armastab, unistab...".

Schneider tõi välja, et pärast Koreade sõda on kontrast kahe riigi vahel meeletu, ehkki rahvus on sama, sest põhjas on rohkem tööstust ja maavarasid.

„Põhja- ja Lõuna-Korea on siiamaani sõjas, sest rahulepingut ei ole alla kirjutatud,“ rääkis Schneider, kelle sõnul tajub Põhja-Korea väga hästi, et tegelikult ta ei võida ühtegi sõda, kui ta sõda alustab.