Eesti Raudtee umbrohutõrjest: glüfosaadile asenduse leidmine ei ole lihtne

 (21)
Peetri küla
Taimemürgi Rodeo XL kasutamise tagajärjed PeetrisFoto: Madis Veltman

Eesti Raudtee, mis kasutab raudteetrassidel umbrohutõrjeks ka taimemürke, nendib, et glüfosaadile asenduse leidmine pole lihtne. Maanteeametil aga pole isegi ülevaadet, kui palju ja milliseid mürke koostööpartnerid umbrohutõrjel kasutavad.

Möödunud nädalal tõusis avalikkuse fookusesse taimemürkide kasutamine umbrohutõrjel, kui Harjumaal Peetri alevis oli kohalik teehooldaja pritsinud laialdaselt taimemürki Rodeo XL nii, et rohi oli laiguti muutunud pruuniks ja kohalikel inimestel tekkis hirm oma laste ning lemmikloomade pärast. Ka Eesti Raudtee ja maanteeamet kasutavad teehooldusel taimemürke.

"Kindlasti pole Rae vallas toimunud juhtum võrreldav läbi mõeldud ning ette planeeritud raudteetaristu hooldamise töödega," ütles Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Moonika Lilles Delfile.

Seotud lood:

Eesti Raudtee kasutab taimekaitsetöödel herbitsiidi, mida kasutatakse umbrohu ja soovimatute taimede hävitamiseks. "2018. ja 2019. aastal oleme kasutanud Rodeo XL-i, mis on põllumajandusameti poolt lubatud taimekaitsevahend ja mis ei sisalda glüfosaadile lisaks ohtlikku ainet polüetoksüleeritud rasvamiini," kinnitas .

Ta kinnitas, et kõik töötajad, kes teevad umbrohutõrjet taimemürkidega, on läbinud taimekaitse koolituse ja omavad professionaalse taimekaitsevahendi kasutaja tunnistust. "Rangelt peetakse kinni taimekaitseseaduses sätestatud nõuetest, mistõttu ei tohi töid teostada siis, kui tuulekiirus on üle 4 m/s, temperatuur üle 25 kraadi," ütles Lilles. "Lisaks sellele kontrollime korrapäraselt taimekaitseseadme toimimist ning korra kolme aasta jooksul läbib see tehnilise ülevaatuse."

Raudtee puhul on Lillese sõnul suur erinevus ka see, et tegemist on taristuga, millele juurdepääs on enamasti piiratud. "Meie umbrohutõrjeprits sõidab mööda raudteed ja prits on seadistatud nii, et vajalik umbrohutõrje toimuks mööda taristut ning võimalikult vähe lenduks umbrohutõrjevahendit rööbasteest väljapoole," kinnitas ta.

Lillese sõnul on Eesti Raudtee võtnud üheks juhtpõhimõtteks eelistada keskkonnasõbralikumaid umbrohutõrjevahendeid. "Kahjuks glüfosaadile asenduse leidmine ei ole nii lihtne, sellega maadlevad ka ülejäänud Euroopa riigid ja ettevõtted," tõdes ta.

27. novembril 2017 võttis Euroopa Komisjon vastu otsuse pikendada glüfosaadile antud heakskiitu veel viieks aastaks kuni 15. detsembrini 2022. Selle tähtajani tuleb leida glüfosaadile keskkonnasõbralik ja usaldusväärne alternatiiv.

"Koostöös Euroopa raudteeorganisatsiooniga UIC oleme otsimas parimat alternatiivi glüfosaadile. Kui see on leitud, oleme valmis selle ka koheselt kasutusele võtma," kinnitas Lilles. Lisaks otsib Eesti Raudtee ka ise pidevalt alternatiive umbrohutõrjevahendile. "Praegu katsetame ja kaalume, kas on raudteel tehniliselt võimalik kasutada kuuma auru meetodit umbrohu tõrjumiseks."

"Veel soovime rõhutada, et soovime töid teostada vastutustundlikult ning seetõttu alati teavitame ka kohalikke mesinikke umbrohutõrjetöödest ette," toonitas Lilles.

Maanteeametil puudub ülevaade

Maanteeameti teehoiu korraldamise osakonna juhataja Erkki Vaheoja ütles, et amet on sõlminud hooldepartneritega lepingud, mis hõlmavad ka suviseid teehooldetöid, mis sisaldavad nii niitmist kui ka umbrohu likvideerimist.

Loe veel

"Maanteeamet tellijana on kehtestanud lepinguga nõude mitte lasta heinal ja umbrohul kasvada kõrgemaks üle kehtestatud piiri. Kas hooldaja tagab selle niitmise või umbrohutõrjega, on tema valik," märkis Vaheoja.

Mürkide kasutamisel peab teehooldaja rangelt kinni pidama nende kasutamisel kehtivatest regulatsioonidest. "Taimekaitsevahendite kasutamise üle teeb järelevalvet Põllumajandusamet. Seda, milliseid umbrohutõrjevahendeid hooldepartnerid kasutavad, soovitame küsida neilt otse," ütles Vaheoja.

Tallinna linn soovib saada pestitsiidivabaks

Mullu 1. novembril kiitis Tallinna linnavolikogu heaks otsuse eelnõu, mille kohaselt Tallinn liitub Euroopa pestitsiidivabade linnade võrgustikuga. Sellega ühinenud linnad kohustuvad kolme aasta jooksul märkimisväärselt vähendama pestitsiidide kasutamist ja järk-järgult lõpetama nende kasutamise linna avalikul alal, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda ning parandada elukvaliteeti.

Euroopa pestitsiidivabade linnade võrgustikuga liitumisel tuleb koostada ka pestitsiidide kasutuse vähendamise tegevuskava. Sellega kaasnevate kulutuste maht on hinnanguliselt 30 000 eurot, mida nüüdseks Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet taotlenud selle aasta linnaeelarvest.