"Raudteeveod ei ole aastaringi ühtlased, vaid pigem hooajalised ning suvi on reeglipäraselt tagasihoidlikum kui aasta muud perioodid. Sel on mitu põhjust. Esiteks on suvi remonditööde hooaeg, mis kärbib oluliselt taristu läbilaskevõimet ning teiseks kasutatakse suvel alternatiivseid veokanaleid, näiteks Venemaal jõetransporti," selgitas Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase.

Glase sõnul on Koidula jaam ehitatud perspektiivitundega. "Kogu maailm eeldab jätkuvat kaubavedude kasvu ja meil olnuks kaunis lühinägelik ehitada jaam, mille läbilaskevõime vastab praegustele mahtudele," arvab Glase.

Eesti-Vene piirijaama avamisele Koidulas sõitis mullu 3. septembril Balti jaamast lausa erirong, kus teiste seas oli reisijana ka Vene Föderatsiooni suursaadik Juri Merzljakov. Tartus astusid rongi peale president Toomas Hendrik Ilves, Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, peaminister Andrus Ansip ja majandusminister Juhan Parts.

Kuigi Koidula raudteepiirijaama pidulik avamine toimus mullu septembris, on Koidula Glase sõnul ühendatud ja kasutuses mullu mai viimastest päevadest. 1. juunist 2011. a. kuni 30. juunini 2012. on läbi Koidula veetud 8,81 miljonit tonni kaupa, millest 8,54 oli Eestisse sisenev suund ja 0,27 mln tonni Eestist väljuv suund. Selle mahu sees on ka 34 002 TEU-d konteinereid, mis sisuliselt on ca 320 täismahulist konteinerrongi.

70 miljoni euro suurune projekt

Eesti kagupiiril asuva Koidula raudteepiirijaama arendusala suurus on ligi 100 hektarit. Projekti maksumus oli ligi 70 miljonit eurot.

Koidulasse Valga-Petseri raudteelõigule rajati uus 10 rööpapaariga piirijaam, mis ühendati uue raudteelõigu abil Kagu-Eesti raudteekolmnurgaga. Ehitati 4 uut silda, ligi 5 km uut maanteed ja kokku 25,5 kilomeetrit rööbasteid.

Jaamakompleksi ehitati kolmekorruseline ja 3100 m˛ suurune jaama- ja büroohoone, kahekorruseline ja 1400 m˛ suurune tolli- ja veterinaarkontrolli hoone ning 1000 m˛ suurune vedurite ja vagunite tehnohooldepunkt. Lisaks ehitati neli alajaama, puurkaev-pumbamaja, tuletõrjevee pumpla ja mitmeid väiksemaid rajatisi.

Koidula raudteepiirijaama ehitusel ei ole kasutatud Euroopa Liidu vahendeid, vaid Eesti Raudtee, Riigi Kinnisvara ja riigi ühendatud finantseerimisel. Eelmise aasta lõpul ostis Eesti Raudtee kogu raudteeliikluseks kasutatava taristu osa Riigi Kinnisvaralt välja.