Eesti Raadio töötajaid ähvardab sundpuhkus

Kui Riigikogu ei anna Eesti Raadiole lisaeelarvest juurde kümme miljonit krooni, tuleb avalik-õiguslikul raadiol vähendada sõnalisi saateid ja loobuda Eesti muusika salvestamisest, mis võib viia sundpuhkusteni.

Ringhäälingunõukogu taotles juba veebruaris Eesti Raadiole lisaeelarvest juurde 9,5 kuni 10 miljonit krooni ja Eesti Televisioonile 13,3 miljonit krooni. Riigikogule üle antud lisaeelarve eelnõus neid summasid aga pole.

Eesti Raadio (ER) juhatuse esimees Ain Saarna ütles ETAle, et kui raadio raha ei saa, siis ei saa ER täita oma seaduslikke ülesandeid täies mahus. “On selge, et me ei saa siis rääkida raadioteatri uudistoodangust, me ei saa rääkida eesti muusika salvestamises,” lausus Saarna. Samuti ei saa ER osaleda EBU projektides.

Saarna sõnul on ER sunnitud siis tagasi kutsuma oma Brüsseli korrespondendi Marko Saareti, kes on ainus Eesti ametlikult akrediteeritud ajakirjanik Brüsselis. See on aga Euroopa Liiduga (EL) liitumise ja NATOsse saamise lähenedes absurdne ja mõeldamatu. Samas on kõigil ELi kandidaatriikidel Brüsselis märkimisväärsed esindused.

“Ei juhtu seda, et ER neli programmi ei ole 24 tundi ööpäevas eetris,” ütles Saarna. “Nad on eetris ikka. Aga juhtub see, et oluliselt väheneb sõnaliste saadete osakaal Vikerraadios ja Raadio 4s. See on absurdne ajal, mil tuleks rohkem nii EL ja NATO suundumuste ning lähenevate valimiste kontekstis rääkida ja selgitada.”

Saarna sõnul ei kao raadiost uudised, samas tuleb ka palju muusikat. “Aga see ei ole ER missioon ja seaduslik ülesanne,” lausus Saarna. Tema sõnul tähendaks selline olukord ER kängumist ja surma. Hiljem aga kaotatud kuulajaid tagasi saada oleks väga raske.

Kui ole fondisalvestusi ja raadioteatris pole võimalik midagi teha, jääb Saarna sõnul osa inimesi üle. “Me ei arva, et peaksime need inimesed lahti laskma,” ütles Saarna. “Koondamine on kallis tegevus. Kui arengukava aga Riigikogus heaks kiidetakse, siis peavad inimesed jälle kusagilt tulema.”

Ringhäälingunõukogu aseesimehe ja Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikme Peeter Kreitzbergi sõnul ei ole ringhäälingunõukogu rahaeraldust arutanud. “Raha on puudu kõigil ja palju hullemas olukorras on Eesti Televisioon, mis on olnud rohkem alafinantseeritud kui Eesti Raadio,” ütles Kreitzberg ETAle. “Eesti Raadio olukord ei ole kindlasti hullem mitte millegi poolest.”

Koalitsiooni kuuluv Kreitzberg märkis, et lisaeelarves on teised prioriteedid. “Seal ei ole praegu Eesti Raadiole ette nähtud raha,” lisas ta.

Kreitzberg ei välistanud siiski, et lisaeelarve arutelu käigus võib midagi muutuda. “Vaatame, millised argumendid kõige kõvemini kõlama jäävad,” lausus Kreitzberg ja lubas, et arutab lisaeelarve arutelu käigus ka Eesti Raadio rahaküsimust.

Ringhäälingunõukogu kinnitas aasta algul Eesti Raadio tänavuse eelarve lisaraha lootuses kahes osas. Esimese poolaasta eelarve on 41,7 ja teisel 35,3 miljonit krooni.