Avalik-õiguslik Eesti Raadio (ER) suutis reede õhtuks maksta oma töötajatele mitmetunnise hilinemise järel lepingujärgset palka, viivituse põhjuseks oli riigieelarvest saamata jäänud raha.

“Me suutsime palgad ära maksta oma teenitud vahenditest,” ütles raadio peadirektor Ain Saarna reede õhtul BNS-ile. “Nüüd oleme me täiesti lagedad. Ma loodan, et olukord laheneb uue nädala algul,” lisas ta.

Saarna sõnul on see esimene kord Eesti Raadio ajaloos, kus tekkis probleem töötajatele palga maksmisega.

Kokku pidi Eesti Raadio oma töötajatele maksma jaanuari eest 620.000 krooni.

Saarna ütles, et raadiol ei ole raha tasuda arveid ringhäälingu saatekeskusele, Eesti Energiale ja Eesti Telefonile.

“Ma tahaksin väga teada, kes hakkab tasuma maksmata arvete viiviseid,” ütles Saarna.

Avalik-õiguslikus Eesti Televisioonis (ETV) on palgapäev järgmisel nädalal. Kuigi ETV ei ole saanud riigikassast raha, maksab ta õigel ajal välja kõigi oma töötajate palgad, kinnitas ETV pressiesindaja.

ETV sai tema sõnul kultuuriministeeriumilt juba kümmekond päeva tagasi teada, et riigikassast pole rahvustelevisioonile raha eraldatud. Seepeale ajatas ETV kõik suuremad maksed, et töötajad saaksid õigel ajal oma palgad kätte, lisas ta.

Rahandusministeeriumi põhjendusel ei saa riigikassa ER-ile ja ETV-le raha üle kanda enne, kui on sõlmitud lepingud eraldiste kasutamise kohta, mida näeb ette käesoleva aasta riigieelarve seaduse üks rakendusparagrahv. Ringhäälingunõukogu leiab, et sellise lepingu sõlmimine ei oleks kooskõlas avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide sõltumatuse põhimõtetega.

Nõukogu esimees Tiit Sinissaar ütles neljapäeval BNS-ile, et lepinguga võetakse ringhäälingunõukogult hulk funktsioone, sealhulgas ETV ja ER-i eelarvete kinnitamise ja täitmise järelevalve.

Ringhäälinguseadus ei nõua ETV-lt ja ER-ilt taotluste esitamist ja valitsusasutustega lepingute sõlmimist riigieelarvest eraldatud summade kasutamise kohta.

“Riigieelarves sätestatut tuleks kasutada üldnormina ja ringhäälinguseaduse sätteid erinormidena, seega kuuluks antud juhul kohandamisele viimane,” vahendas Sinissaar ringhäälingunõukogu seisukohta.

Probleemi lahendamiseks saatis ringhäälingunõukogu kolmapäeval ametliku kirja uuele rahandusministrile Harri Õunapuule.

Sinissaare sõnul on raha eraldamisega viivitamine avalik-õiguslike meediakanalite töötajate kiusamine. Lisaks võivad ETV ja ER sattuda riigivõlglaste nimekirja, mis tähendab, et neile riigi toetusi eraldada ei saa.

Sinissaar meenutas, et möödunud aastal tekkis ametnikel sama küsimus, kuid toona saadi ETV, ER-i ja ringhäälingunõukogu initsiatiivil rahandusministeeriumiga kokkuleppele ja raha eraldamise lepingust loobuti.

Vastavalt käesoleva aasta eelarve seadusele peab riigilt saadud eraldiste kasutamise osas sõlmima avalik-õigusliku ringhäälinguga lepingu kultuuriministeerium.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja ütles BNS-ile, et leping on riigieelarvest väljamaksete tegemise korralduse alusdokument.

“Kui leping on sõlmitud, saab kultuuriministeerium algatada makseid avalik-õiguslikule ringhäälingule, seni puudub meil alus maksete tegemiseks,” nentis ta.

Kui riik ostab maksumaksja rahaga mingit teenust, soovib ta pressiesindaja sõnul ka korrektset ülevaadet sellest, mis selle eest saadakse.

Rahandusministeeriumi andmetel on kultuuriministeeriumil lepingu vormid olemas ning need ootavad allkirjastamist. Pressiesindaja rääkis, et eelmisel aastal oli selline nõudmine esmakordne praktika ja vaieldi juriidiliste seisukohtade üle, mistõttu sooritati ka raha väljamakseid. Praeguseks on rahandusministeerium seisukohal, et leping on seaduse alusel vajalik.

Tänavuses eelarves on ETV-le ja ER-ile eraldatud 217,5 miljonit krooni. Varasemate võlakohustuste likvideerimiseks taotleb ringhäälingunõukogu ETV-le riigigarantiiga 40 miljoni krooni suurust laenu.

Raadios on täna palgapäev ning riigikassalt olnuks palkade maksmiseks vaja 600.000 krooni.

Saarna sõnul nõuab rahandusministeerium raadiolt ja Eesti Televisioonilt (ETV) lepingut riigieelarvelise raha kasutamise kohta, mida nõuti ka mullu kevadel, kuid siis loobuti. Saarna sõnul tuletas ministeerium täiendava lepingu uuesti meelde jaanuari keskel.

“Kui on ka õiguslik vaidlus seaduste ja määruste üle, siis kindlasti ei tohiks rakendada ühepoolset jõudu, viies firma sügavasse kriisiolukorda,” rääkis Saarna. “Kui tänapäeval on rahad kinni, siis kaasnevad kohe viivised. Varsti on ka riigimaksude tähtajad.”

Saarna sõnul pole varem sellist olukorda ette tulnud. “See on täiesti pretsedenditu,” lisas ta.

Saarna sõnul on leppe tegemine ringhäälingunõukogu pädevuses. Saarna kinnitas, et Eesti Raadio juhatus on oma majandusraskustest teavitanud ka ringhäälingunõukogu.