Eesti Posti peadirektor: vaatamata riigilt tulevatele toetussummadele võiks kaaluda laupäeviti lehtede kojukandmise lõpetamist

 (381)
Liia Piho
Kirjakandja Liia Piho. Foto on illustratiivne.Foto: Anni Õnneleid

Riik tõstis tänavu poole miljoni euro võrra ehk 1,78 miljoni euroni Eesti Postile makstavat dotatsiooni ajalehtede ja ajakirjade kojukande tagamiseks kuuel päeval nädalas. Sellele vaatamata leiab ettevõtte juhataja Ansi Arumeel, et tuleks siiski kaaluda laupäevasest perioodikaväljaannete kojukandest loobumist, annavad teada ERR-i raadiouudised.

Arumeele sõnul ei veeta juba praegu laupäeviti laiali ei kirju ega reklaami. Kuigi riik maksis möödunud aastal Eesti postile üle miljoni euro dotatsiooni, kandis Eesti Post laupäevase perioodikaväljaannete kojukande tõttu ikkagi kahju umbes 1,3 miljonit eurot. Perioodikaväljaannete laupäevase laialikandmise lõpetamine võimaldaks Arumeele sõnul säästa miljon eurot.

Riik peab siiski oluliseks, et kojukanne toimuks ka laupäeviti. Eriti on see oluline maapiirkondades, kus üldiselt ajalehekioskit jalutuskäigu kauguselt ei leia.

„Tõsiasi, et lehelugeja elab maal, ei pea tähendama seda, et ta peaks oma värske ajalehe eest rohkem maksma kui linnas,” selgitas toetussummat tõstva määruse allkirjastanud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist. „Kuna perioodika mahud on iga aastaga langenud ning kojukande kulud ühiku kohta samas tõusnud, siis tulebki riigil kojukandeteenust toetada, et maal elav inimene jätkuvalt meelepärast ajakirjandust tellida saaks,“ märkis ta.

Seotud lood:

Lisaks sellele on mitmete ajalehtede nädalavahetuseti ilmuvad numbrid mahukamad ja nende lugemiseks on inimestel aega just nimelt nädalavahetuseti. Nende varem valmistegemiseks pole ajakirjandusettevõtetel aga ressursse. Kojukande eest nõutava summa sissenõudmine vähendaks aga ajakirjandusväljaannete kättesaadavust, kuna sellest tõuseks märgatavalt tellimuste hind.

Ajalehtede Liit: kojukanne on ka riigile kasulik
Eesti Ajalehtede Liidu tegevjuht Mart Raudsaare sõnul pole tema teada preagu kojukande vähenemist karta. Kuna riik andis perioodika laupäevaseks kojuveoks dotatsiooni juurde, on teema praegu laualt maas.

Kojukande vähendamise idee pole tema arvates üldsegi uus, see mõte on juba aastaid üleval olnud. Samas ei saa Eesti Post laupäevasest kojukandest niisama lihtsalt keelduda. Esiteks makstakse neile selle eest riiklikku dotatsiooni, aga mis veelgi tähtsam, kohustus kuus päeva nädalas perioodikat laiali vedada on kirjas postiseaduses. Sellisel juhul tuleks seadust muuta, ütles Raudsaar.

Miks on kuuepäevane kojukanne siiski vajalik? Raudsaare sõnul tuleneb vajadus esiteks ajalehtede ilmumissagedusest.

„Kui kojukanne ühe päeva võrra väheneks, oleks see ilmselt laupäeval, kuna kirju siis ei veeta. Me teame, et laupäeval on inimestel just aega lehte lugeda. Seetõttu on mitmed väljaanded laupäeviti paksemad ja sisukamad. Samamoodi on asjad ka näiteks põhjamaades,” kirjeldas ta.

Sealjuures märkis Raudsaar, et lisaks maakohtadele, kus tihti ajalehti kuskilt osta ei ole, on märgatavalt vähenenud ajalehekioskite ja müügikohtade arv ka linnas. „Õhtuleht näiteks oli varem väga selgelt orienteeritud üksikmüügile, aga nüüd on nende tellijaskond märkimisväärselt suurenenud. Üheks põhjuseks ongi see, et lehte pole tihtipeale lihtsalt kusagilt osta,” kommenteeris Raudsaar aset leidnud muudatusi.

Riigi dotatsiooni suurendamine on Raudsaare hinnangul väga positiivne otsus ka seetõttu, et aitab postiteenust elus hoida, see on ka riigile kasulik. Kui pakkide saatmine kõrvale jätta, on väga väikeseks kuivanud nii kirjade saatmine, vähenenud on ka reklaamlehtede kanne. Perioodika tellimuste vähenemine on samas küllaltki väike, 2-3 protsenti aastas.

Eesti Päevalehte välja andva ettevõtte Ekspress Meedia levidirektor Tarvo Ulejevi sõnul nemad laupäevast kojukande lõpetamist samuti kindlasti ei toeta.