Eesti põllumajanduse konkurentsivõime kasvab
Põllumajanduse konkurentsivõimet hinnatakse netolisandväärtuse alusel töötaja kohta ning suutlikkuse järgi investeerida tootmise arengusse. Enne liitumist Euroliiduga 2003. aastal oli netolisandväärtus 58 870 krooni, mis oli 5,6 korda vähem kui keskmiselt EL-i 15 liikmesriigis (333 035 krooni).
Aastatel 1992–2002 investeeriti Eesti põllumajandusse lisandväärtuse suhtes keskmiselt 2,5 korda vähem kui keskmiselt ELi 15 liikmesriigis. “Tänu liitumisjärgsele majandustingimuste paranemisele suurenes Eurostati andmetel Eesti põllumajanduses netolisandväärtus töötaja kohta 2007. aastal 278%, võrreldes 2000. aastaga,” nentis Laansalu.
“Kui poleks eurotoetusi, me ei oleks seal, kus oleme praegu,” räägib piimafarmi AS Pajusi ABF direktor Lembit Paal, kelle ettevõtte käive ulatub 2008. aastal 30 mln kroonini. Eelmisel aastal suudeti investeerida firmasse üle 15 mln krooni.
EL-i raamatupidamise andmebaasi analüüsidest selgub, et töö produktiivsus sõltub peamiselt põhivaradega varustatuse tasemest. EL-i vanade liikmesmaade — Suurbritannia, Saksamaa, Soome, Rootsi jt riikide — põllumajandusettevõtetes, kus põhivara põllumajandusmaa hektari kohta on üle 70 000 krooni ja põhivara ühe töötaja kohta ulatub üle 3 miljoni krooni, on töö produktiivsus keskmisest kõrgem ning lisandväärtus töötaja kohta üle 300 000 krooni aastas.
Eestis, Ungaris ja Tšehhis on põhivara ühe töötaja kohta 0,6–1,0 miljonit krooni ning lisandväärtus töötaja kohta oli 2005. aastal Eestis 135 515 kr, Ungaris 151 975 kr ja Tšehhis 155 650 kr. Lätis ja Leedus on põhivara töötaja kohta alla 0,4 miljoni krooni ning lisandväärtus töötaja kohta vastavalt 84 730 ja 76 150 krooni.
