Eesti pole vigastatud iraanlaste ravimiseks julgust kogunud

Möödunud aasta sügisel tehti Eestile ettepanek võtta vastu neli kuni kuus Iraagis Bagdadi lähedal asuvas Ashrafi põgenikelaagris elavat haavatud inimest, keda oleks Eesti haiglates nende endi kulul ravitud. Detsembri alguses öeldi haigetele põhjendusteta ära ning siseministeeriumi kinnitusel miski praeguseks muutunud ei ole.

Ligi 3500 demokraatliku ja vaba Iraani eest seisvat praeguse Iraani valitsuse opositsionääri elab naaberriigis Iraagis Bagdadi-lähedases Ashrafi põgenikelaagris, millest on kolme kümnendi jooksul arendatud kena väike linn, mis on hästi lõimunud ja võimeline isegi ümbruses elavaid iraaklasi näiteks vee, töökohtade ja raviga aitama. Seetõttu kogusid Iraagi kodanikud umbes aasta tagasi Ashrafi elanike toetuseks ligi miljon allkirja.

Paraku on Iraagi uus valitsus ja eriti peaminister Nouri al-Maliki Teherani väga tugeva mõju ja surve all ning seetõttu tahetakse sellest hästi organiseeritud seltskonnast lahti saada. Nii on Iraagi valitsus Iraani opositsionääridel riigis viibimise võimatuks muutnud ja neid kaks korda relvadega rünnanud – mitukümmend inimest on tapetud ja mitusada haavatud.

Rünnakutes haavata saanud 4–6 põgenikku palus Eestil sügisel vastu võtta Iraani rahvusliku vastupanunõukogu (NCRI) esindaja Elaheh Azimfari, keda aitas Eesti ministeeriumidega ühenduse võtmisel Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam. Eestil tulnuks haigeid nende endi kulul ravida, nad olnuks siin vaid ravi ajal ning sedagi tingimusel, et vähemagi tüli korral nad lahkuvad.

Asja vaagis Tunne Kelami Brüsseli büroo juhi Kadri Kopli sõnul sise- ja välisministeeriumi vaheline julgeolekukomisjon, kes otsustas põgenike ravimisest keelduda. Tunne Kelam rääkis Delfile, et ehk otsustati nõnda seetõttu, et USA-s on organisatsioon jätkuvalt võimalike terroristide nimekirjas.

Ministeerium uut lootust ei anna

Samas on sealsed kohtud otsustanud, et Iraani opositsionäärid tuleb sest nimekirjast maha võtta ning nõnda tegemine on Kelami hinnangul vaid aja küsimus. Samuti saadi juba mitu aastat tagasi selge tunnustus Euroopa kõrgeimalt, Luksemburgi kohtult, kes kinnitas, et Ashrafi elanikel pole midagi tegemist vägivaldse vastupanu ega terrorismiga.

Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort langetatud otsuse tagamaid Delfile selgitama ei soostunud ega andnud ka lootust, et sama palvega uuesti valitsuse poole pöördudes tagaside positiivsem oleks. „Antud hetkel ei näe siseministeerium mingit põhjust asja uuesti arutlusele võtta ega ole ka mingit uut informatsiooni teistsuguse otsuse langetamiseks,” ütles Koort vaid.

Haavatud iraanlastele pole seni leitud ka teist riiki, kuhu oldaks valmis neid vastu võtma, kuigi ÜRO on korduvalt – pärast Eesti otsust veelgi selgemalt – soovitanud seda teha. „Euroopa Liidu välispoliitika juhi Catherine Ashtoni kui ka ÜRO kõrge esindaja Martin Kobleri soovitus kõigile Euroopa Liidu riikidele on võtta ajutise lahendusena vastu teatud hulk põgenikke, kuna see aitaks pinged maandada ja vabastada nad Iraagi võimude survest, kes käituvad nendega ebainimlikult,” nentis Kelam.

Iraagi uus valitsus tahtis esialgu, et laager suletaks juba eelmise aasta lõpus. Nüüd on avalikkuse ja poliitilise surve tõttu tähtaega pikendatud, kuid vaid aprilli lõpuni. Praegu viiakse Kelami sõnul põgenikke üle teise, endisesse Ameerika sõjaväelaagrisse, kuhu on seni viidud umbes tuhat ehk kolmandik Ashrafi laagri elanikest, ning ÜRO on põgeniku staatuse andmiseks intervjueerinud neist vaid murdosa ehk sadakond inimest.

Transiitlaager kui vangla

Uues laagris on Iraani opositsioon kui vangis ja kuna lähiajal tuleb Ashrafi laagrist ära viia ka haiged, siis muutub olukord tõenäoliselt veelgi teravamaks. Praegu on kaks kolmandiku Ashrafi elanikest küll veel vanas laagris, kuid samas on Kelami sõnul kohal ka Iraagi julgeolekuüksused, kes on osa laagri territooriumist hõivanud ning surve elanike lahkumiseks on äärmiselt suur.

Pärast linna tühjenemist lähevad tõenäoliselt kõik sellised objektid nagu kalmistu või vastupanuliikumise suur muuseum hävitamisele. „See on väga suur probleem ja ebaõiglane – inimesed on 30 aastat seda [linna] suure armastusega ehitanud, teinud kõik ilusti korda. Kui me seal käisime, siis neil oli isegi väike sümfooniaorkester, nad teevad oma spordivõistlusi, kõik on õppinud araabia keelt, et suhelda kohalike elanikega, nii et väga hea näide, kuidas tuleks võõral maal käituda.”

Hoolimata ÜRO soovitustest pole kuigi paljud riigid oma abi pakkunud. Seni on vigastatuid olnud nõus ravima Itaalia, Iirimaa ning põgenike vastuvõtmiseks peetakse läbirääkimisi Hispaaniaga, kus on uus valitsus, mis võib Kelami sõnul sesse soodsamalt suhtuda. Kindlasti tuleks Kelami hinnangul parandada ka transiitlaagri tingimusi ning seda arutati neljapäeval ka Brüsselis.

„Olukord on jätkuvalt väga dramaatiline, seal on tegemist üle 3000 inimesega, kes on pühendanud oma elu Iraanis vabaduse ja demokraatia taastamisele, nad on väljas ilmaliku Iraani eest, kus ei oleks ühe usu diktatuuri, mis on väga tähtis,” sõnas Kelam. „Küsimus on nende inimeste elude päästmises ja neile normaalsete tingimuste tagamises kusagil mujal, kas Euroopas või Ameerikas.”

Diktatuur kaua ei püsi

Iraak asus Iraani opositsionääre vastu võtma kolm kümnendit tagasi, kui Iraaniga hästi läbi saada soovinud Prantsusmaa iraanlased riigist lahkuma sundis. Ashrafi põgenikelaager on Bagdadi lähedal ning sinna ehitati üles hästi organiseeritud ja kena linnak, nagu oskas Kelam laagris kolm aastat tagasi käinuna öelda. Inimesed on tema sõnul seal avatud, heatahtlikud ja koostööaltid ning kommunikeerivad ümbrusega hästi.

Kelam sõnas, et kuigi suured riigid mõtlevad kõigepealt oma suhetele Iraaniga, siis on diktaatorite aeg ümber ja ükski diktatuur kaua vastu ei pea. „See kehtib ka Iraani diktatuuri kohta, mis on üks kõige ohtlikumaid,” sõnas Kelam ja märkis, et Euroopa suuremad maad on hakanud juba Iraani vastu sanktsioone rakendama.

„Seda enam on tähtis, et meil oleks kontaktid nende inimestega, kellel on selge programm muuta Iraan demokraatlikuks ilmalikuks riigiks, ja kes on lubanud, et Iraan loobub tuumarelvade ehitamisest ja muutub selles piirkonnas positiivseks teguriks,” selgitas Kelam, et praegusest tagakiusatud opositsioonist võiks diktatuuri murdudes saada Iraani värske valitsus.