Eesti pole põgenike hordideks valmis

Kergemeelne on arvata, et külma ja vaesesse Eestisse ei taha ükski põgenik tulla, kui Euroopa Liidus on 1000 elaniku kohta üks asüülitaotleja, leiab Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu.

Sisekaitseakadeemias pidulikul Euroopa lipu heiskamise tseremoonial esmaspäeval esinenud Reinsalu tõi värske Euroopa Liidu liikme Eesti uue probleemina välja asjaolu, et keskmiselt on Euroopa Liidus 1000 elaniku kohta üks asüülitaotleja. Eestis on seni asüüli taotlenud üksikud inimesed, teatas Res Publica meediajuht.

“Nüüd oleme aga osa maailma suurimast heaoluruumist ja see muudab olukorda. Prognooside kohaselt võib Eestis asüülitaotlejate arv kümneid kordi suureneda, ulatudes ligi viisaja inimeseni aastas. Kergemeelne oleks öelda, et Eestisse ei tulda, kuna siin on külm ja elatustase pole nii kõrge. Eesti võib muutuda sissesõiduteeks,” sõnas Reinsalu.

Reinsalu väljendas muret, et riigis puudub täna esmane vastuvõtukeskus, kuhu kõiki varjupaigataotlejaid alul paigutada. On küll Illuka keskus Ida-Virumaal, see on aga avatud.

Sisejulgeoleku ja Euroopa ühtse praktika huvides oleks Reinsalu sõnul loomulik, et kõik pagulased jõuaksid kõigepealt kinnisesse vastuvõtukeskusesse. Reinsalu pidas vajalikuks, et vastuvõtukeskuse küsimust arutaks valitsuse julgeolekukomisjon.

Reinsalu pidas vastuvõetamatuks Euroopa ministrite nõukogus arutlusel olnud ideed jagada kõigi liikmesriikide vahel tulevikus vastuvõtukvoodid. Nii peaks Eesti võtma mingisse teise Euroopa Liidu riiki tulnud taotlejaid teatud kvoodi alusel vastu.

Urmas Reinsalu sõnul oleks selline süsteem ebaloogiline ning ta lisas, et immigratsiooni- ja asüülipoliitika küsimustes peaks säilima liikmesriikide ühehäälsuse nõue. Ta leidis, et kahtlemata on humaanne pakkuda varjupaika oma elu ja vabaduse kaitseks kodumaalt lahkunuile, kuid hoopis keerulisem küsimus on majanduspagulased.