Eesti plaanib lähetada 40 sõjaväelast üheks aastaks Afganistani missioonile
Eesti soovib oma panust suurendada arvestades NATO missiooni Resolute Support mehitamisega suurenenud vajadusi ning Eestile mitmete liitlaste poolt esitatud koostööettepanekuid.
Täiendav Eesti panus eeldab Riigikogu mandaati. Selleks esitab kaitseministeerium valitsusele lähiajal eelnõu kuni ühe jalaväerühma suuruse üksuse ehk 40 sõjaväelase lähetamiseks Afganistani üheks aastaks.
"Eesti panustamine välismissioonidesse on panustamine ka meie enda julgeolekusse. Iga okas loeb – see ei kehti ainult meie kodustel õppustel, vaid ka rahvusvahelistel missioonidel koos liitlastega, kus iga professionaalse mehe ja naise panus on hindamatu," ütles peaminister Jüri Ratas.
Kaitseministri ettepaneku kohaselt lülituksid Eesti kaitseväelased Suurbritannia üksuse koosseisu, ülesandega tagada Kabuli piirkonnas väekaitset Afganistani julgeolekujõududele väljaõpet pakkuvatele liitlassõduritele.
"Näeme, et kõrvuti liitlaste tugevdatud kohalolekuga Eestis, mille põhiraskust kannavad Suurbritannia sõdurid, vajame Ühendkuningriigiga ka täiendavaid koostöövõimalusi ühistel sõjalistel operatsioonidel. Et NATO eelmisel kaitseministrite kohtumisel rõhutati konsensuslikult Resolute Support missiooni täieliku mehitamise vajadust, peame võimalust lühiajaliselt sellel operatsioonil oma panust koostöös brittidega suurendada julgeolekupoliitiliselt väga oluliseks," lausus kaitseminister Jüri Luik.
Otsusest suurendada oma panuseid Afganistanis on teavitanud enamus NATO liikmesriikidest.
Hetkel on Riigikogus läbinud esimese lugemise Resolute Support missiooni Eesti senise osaluse pikendamine, mille raames on 2018. aastal plaanis jätkata panustamist neljaliikmelise demineerimismeeskonnaga Põhja-Afganistani regioonis, kus raamriigiks on Saksamaa ja lisaks ühe staabiohvitseriga. Vastavalt riigikaitseseadusele otsustab Kaitseväe osalemise välisoperatsioonidel kaitseminister, tehes seda Riigikogu mandaadi alusel.
