Eesti Perearstide Selts tunneb sügavat muret selle üle, et elementaarsete ravimite igapäevast kättesaadavust inimestele ei ole suudetud tagada, samal ajal kui sektoris toimuv diskussioon on suunatud hoopis korporatiivsete huvide kaitsele apteegireformi käigus. "Inimesi hirmutatakse ravimite tarneraskustega proviisorapteekides ja apteekide kadumisega koduümbrusest, kuid tegelikkuses on olnud situatsioon ravimiturul nii eile kui täna patsientide jaoks ohtlik," teatas selts.

Perearstid ja patsiendid puutuvad iga päev kokku olukorraga, kus puudub võimalus saada apteegist täiesti tavapäraseid ravimeid. Reeglina on seltsi väitel need ravimid tõhusad, odavad ja nende maaletoomine tülikas.

"Puuduvate ravimite tarneraskused tekivad ootamatult, sageli on turult kadunud ravim kas täiesti või halvasti asendatav või on asendusravi ebamõistlikult kallis. On lubamatu, et selle asemel, et tagada patsientidele elementaarsed igapäevased esmavalikuravimid, keskendub ühiskondlik diskussioon sellele, kellel on õigus müüa apteegi egiidi all neid tooteid, mille müümine on mugav ja kasumlik," lisas EPS.

Kõige hiljutisemaks näiteks on hüperurikeemia ja podagra raviks mõeldud allopurinooli tarneraskus - ravimit apteekides lihtsalt enam ei ole. 2018 aastal tarvitas igapäevaselt allopurinooli 20 781 patsienti. Infot, millal ravim apteekidesse tagasi jõuab või mida nende patsientidega nii kaua teha, ei ole tulnud ravimitootjatelt ega riigiasutustelt.

"Analoogseid näiteid pikemate või lühemate tarneraskuste kohta on palju - sel aastal näiteks mitmete bakternakkuste esimese ja teise valiku antibiootikumid - penitsilliin, metronidasool, tsefadroksiil, ampitsilliin/sulbaktaam; kilpnäärme ületalitluse korral kasutatav ravim tiamasool, vaktsiinid - tuulerõuged, mumps-leetrid-punetised, täiskasvanute difteeria-teetanus-läkaköha vaktsiin jne," loetles EP ette. Ravimiameti kodulehel on ainuüksi 2019 aasta tarneraskuste nimekiri 3 lehekülge pikk.

Eesti Perearstide Selts on seisukohal, et igapäevaste retseptiravimite kättesaadavus peab olema patsientidele tagatud ning arstid peavad olema operatiivselt informeeritud tarneraskustest ja soovitustest, milliseid alternatiivseid ravimeid sel puhul kasutada. Ravimite kättesaadavuse tagamisel peaksid tegema koostööd nii riigiametid, ravimitootjad kui ka hulgimüüjad, selleks et vältida niigi ohtliku olukorra edasist kulmineerimist, mis seab reaalselt ohtu patsientide elu ja tervise.

Euroopa esmatasandi kvaliteedi ja patsiendiohutuse organisatsioon ja EQuiP (The European Association of Quality and Safety in General Practice/Family Medicine) hoiatab elanikkonda ja riigiasutusi Euroopas järjest kasvava ravimite lühi-ja pikaajaliste tarnehäirete eest. Sellel võivad olla tõsised tagajärjed patsiendiohutusele ja ravikvaliteedile.

Eesti Perearstide Selts soovitab apteegireformi alaste vaidluste asemel keskenduda kõikidel osapooltel sellele, kuidas lahendada juba täna ravimite kättesaadavusega seotud probleemid. Konstruktiivses koostöös peaks riik, ravimitootjad ja hulgimüüjad suunata oma energia sellele, et Eesti-suguses väikeriigis oleks tagatud kõigi vajalike ravimite maaletoomine, mitte apteegiteenuse laadse toote turuosa jagamine. "Nagu on näidanud teiste riikide kogemus, siis apteek peab olema üks osa terviklikust tervishoiusüsteemist, mitte suvaliste tervise- ja ilutoodete kauplus," teatas EPS.