Eesti pearabi: natsitemaatika on oluline

Eesti pearabi Shmuel Koti hinnangul on natsitemaatika küll oluline, kuid Eesti võimuinimesi natsilembuses süüdistavat läkitust poleks pidanud kirjutama Venemaa ülemrabi ja see poleks pidanud minema Romano Prodile.

“See on kogu juudi maailma hinnang, et mälestusmärk SS-ile, olgu see Waffen-SS või mitte, pole ikkagi hea,” ütles Kot Eesti Päevalehele. “Avalduses kirjutatu ei esindanud siiski ainult Venemaa rabi seisukohta, vaid kogu juudi rahva muret.”

Ta lisas, et saab palju kirju Ameerika ja Euroopa juudiorganisatsioonidelt, kes küsivad, mis Eestis toimub.

Kot tõdes, et Venemaa ülemrabi Berl Lazar ei pöördunud kolmapäeval Euroopa Komisjoni presidendi Romano Prodi poole pelgalt omal algatusel, vaid Euroopa rabide keskuse palvel, kuna tema on kursis siinse ajaloo ja poliitikaga.

Samas ei pidanud Eesti pearabi õigeks autori valikut ega avalduse adressaati.

“Ma olen palunud, et kui selline avaldus tehtaks, siis mitte Venemaa rabi kaudu, kuna see seondub kahe riigi vahelise poliitilise olukorraga ning oleks parem, kui see tuleks pigem näiteks Ameerika, Soome või mõne muu Euroopa riigi kaudu,” ütles ta.

Tema hinnangul poleks kiri pidanud minema Prodile, vaid Eesti peaministrile Juhan Partsile.

“Mina isiklikult usun, et need asjad saaksid lahendatud Eesti sees ning selleks ei ole vaja Euroopa Komisjoni abi,” ütles Kot.

Venemaa ülemrabi Lazar pöördus kolmapäeval Prodi poole üleskutsega anda hinnang Eesti võimude tegevusele, mis juudivaimuliku meelest soosib siinseid natse.

Lazar märkis Prodile saadetud kirjas, et Eestis oli hiljuti endiste SS-laste ja kollaboratsionistide kokkutulek, kus teatati avalikult, et kahe kuu pärast avatakse riigi pealinnas mälestusmärk natsismi käsilastele.

“Eriti küünilisena paistab tõsiasi, et Eesti võimud rajavad memoriaali langenud SS-lastele ja koonduslaagrite valvuritele memoriaalkompleksi kõrvale, mis püstitati omal ajal seda riiki Hitleri okupatsioonist vabastanud sõdurite mälestuseks,” kirjutas Lazar.

Sügisel on kavas Maarjamäel avada 1944. aastal punaväe vastu võidelnutele pühendatud mälestusväljak.

Eesti Vabadusvõitluse Vääristamise Fondi juhatuse esimees Kuno Raude on BNS-ile öelnud, et väljakule tulevad ristid, tahvlid 1944. aastal Punaarmee vastu võidelnud väeosade nimedega ning suur malmvalust Eesti kaart, kus on näidatud omaaegsed lahingupaigad.

Taanduvate Saksa vägede järel tulnud Punaarmee jõudis Eestisse Narva jõe äärde 1944. aasta jaanuaris. Sama aasta alguses kuulutati Eestis välja üldmobilisatsioon. Paljud eestlased lootsid kahe suurriigi heitlust ära kasutades taastada 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt vägivaldselt likvideeritud Eesti iseseisvuse.

1944. aasta juulis ja augustis peeti Sinimägedes Eesti ajaloo veriseimad lahingud, kus peale Eesti ja Saksa väeosade võitlesid Nõukogude armee vastu ka Taani, Norra, Hollandi, vallooni ja flaami väeosad.

18. septembril tehti Tallinnas katse moodustada iseseisva Eesti valitsus, kuid Punaarmee vallutas Tallinna 21. septembril ja kogu Mandri-Eesti 24. septembriks.