Eesti päritolu lapsed õpivad eesti keelt

22. juulil saabub Eestisse esimene grupp endise Nõukogude Liidu territooriumil elavaid 10-15aastaseid siinse päritoluga noori, et õppida eesti taludes eesti keelt.

Eesti keele ja -meele laagreid endise NL lastele korraldab ja rahastab kolmandat aastat järjest Integratsiooni Sihtasutus ning selle aasta suvel saavad viibida kolmes laagrivahetuses kokku 23 last Riiast, Vilniusest, Peterburist, Minskist, Moskvast ja Harkovist, teatas ETAle Kristi Tamm Integratsiooni Sihtasutusest.

Laagrid toimuvad Lääne-Virumaal Piilu talus ja Otepääl Järvesaares. Laagrite eesmärk on eelkõige võimaldada noortel luua isiklikke kontakte Eesti eakaaslastega, kellel omakorda avaneb hea võimalus olla keele ja kommete giidiks. Lisaks keeleõppele käiakse ekskursioonidel mujal Eestis, muuseumides, näitustel.

Esimene laagrivahetus Piilul algab 22. juulil, järgmised 5. augustil Otepääl ja 10. augustil Piilul. Laagrivahetuse pikkus on 12 päeva.

Keele- ja meelelaagris toimub suhtlemine omaealistega Eestist. Osa lastest on Eestis esmakordselt, kuid mitmel on siin lähemaid või kaugemaid sugulasi, keda külastatakse laagrivahetuse ajal.

Enamus lastest on õppinud eesti keelt vanavanematelt või pühapäevakoolides. Nende saatmine laagrisse toimub koostöös sealsete Eesti kultuuriseltsidega. Eelmiste aastate kogemus näitab, et Eestis hakkavad lapsed eesti keele kõla ja mõtet rohkem mõistma ning keelt enam rääkima.

Ühtekokku on kahel eelmisel aastal osalenud eesti keele ja eesti meele kaheksas laagriprojektis 98 eesti päritolu last Moskvast, Peterburist, Krasnojarskist, Minskist Kiievist, Krimmist ja meie lähinaabrusest Lätist ja Leedust. Möödunud aastal oli kõige enam lapsi Siberi eesti külast Ülem-Suetukist.