Keskpank ongi tavalise inimese jaoks arusaamatu asi, seletab Eesti Panga (EP) avalike suhete juht Janno Toots. „Me oleme Eesti riigi sümbol. Eesti Panga vahendusel käivad pankadevahelised arveldused, vastutame ka sularaharingluse eest — et oleks piisavalt kroone ja sente ja et need oleks kvaliteetsed. Meie hooleks on ka majandusanalüüs. See on väga mahukas töö.”

Eestlased on harjunud, et krooni kurss Saksa marka ning nüüd eurosse on olnud muutumatu, kuid see on olnud suures osas EP teene, osutab Toots.

EP eksjuht Vahur Kraft sai lahkudes ligi 1,2 miljonit krooni. „Pangajuhi töö on väga pingeline,” nendib Toots. „Töökoormus on kaks korda suurem kui viis aastat tagasi. Sisuliselt töötame kahes süsteemis — nii Eesti pangasüsteemis kui ka Euroopa keskpankade süsteemis. On vale ettekujutus, et siin tööd ei tehta.”

Eesti Pangas kulus mullu personalikuludeks 78, haldus- ja majanduskuludeks 69 miljonit krooni. „Ma ei oska selle kohta midagi öelda,” sõnas Toots. „Iga töötaja teab, et rahaga tuleb säästlikult ümber käia. 2005. aastal tõusis EP eelarve vaid protsendi. Järgmisel aastal on ühekorraväljaminekuid rohkem — näiteks euro trükkimine.”

Palju on räägitud EP tulevikurollist pärast euro käibele võttu. Tootsi sõnul jäävad EP ülesanded samaks ja ükski funktsioon ei kao. Näiteks saab Eesti siis üleeuroopalise arveldussüsteemi üheks osaks ja vastutus kasvab.