Eesti otsustas Moskvasse kõnelustele mitte minna
Selle otsuse tegemise põhjused ei ole ära langenud, vaid vastupidi, Venemaa osaleb jätkuvalt sõjategevuses Ida-Ukrainas ning seetõttu ei ole võimalik Eesti kaitseministeeriumil võtta vastu kutset sõita Moskvasse kahepoolsetele sõjalis-poliitilistele konsultatsioonidele. Kaitseministeerium andis täna Vene Föderatsiooni kaitseatašeele üle vastuskirja, teatas ministeerium.
Kaitseministeerium on huvitatud julgeoleku ja vastastikkuse usalduse suurendamise alasest dialoogist Venemaaga olemasolevates rahvusvahelistes formaatides, eelkõige NATO-Vene Nõukogu ja OSCE raames.
Kaitseministeerium peab vajalikuks pidada dialoogi Venemaaga, koordineerides seda teiste NATO ja EL riikidega. NATO ja EL tugevus on omavaheline tihe koostöö ja Eesti kaitseministeeriumi eesmärk on seda tugevust kasvatada, sõnas ministeerium.
Vene kaitseministeeriumi kahepoolsed konsultatsioonid ei aita Eesti kaitseministeeriumi hinnangul NATO ja EL ühtsust tugevdada, vaid loovad Putini režiimile võimaluse mängida liikmesriike üksteise vastu välja. Lisaks on ettepanek suunatud rahvusvahelisse raamistikku kuuluvate küsimuste bilateraliseerimisele, mis ei ole Eestile kasulik.
Samal teemal vastas täna riigikogus küsimustele kaitseminister Hannes Hanso. "Et selle teemaga seonduvalt kohe kõik pinged maha võtta, siis ütlen ära, et me oleme Venemaa Föderatsiooni teavitanud, et me kahepoolsetele konsultatsioonidele Moskvasse ei sõida," lausus Hanso. "Põhjus on väga lihtne: meil on terve rida formaate, kus me saame juba eksisteerivate formaatide raames neid teemasid Venemaaga arutada. Need on NATO-Vene nõukogu, mis on sellel aastal juba mitu korda koos käinud ja kus samamoodi Vene pool on selle teema tõstatanud, ning ka OSCE, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon."
Peale selle tõi Hanso esile, et on terve rida lepinguid, mida Venemaa ei täida. "Kui me näeme siin väga sagedasti, nagu hea küsija [Ain Lutsepp] juba nimetas, transponderite temaatikat, mille pärast meie õhuturbelennukid siin Eestis, liitlaste lennukid peavad pidevalt õhku tõusma. Venelased ei vasta tihti lennundussidele, kui nendelt küsitakse, kes nad on ja kuhu nad lähevad. Lihtsalt ei reageerita, ei esitata lennuplaane, tehakse selliseid agressiivseid õhumanöövreid."
Minister lisas, et nii Venemaa õhujõud kui ka sõjavägi käituvad ettearvamatult igal pool ja see on oluline probleem globaalsel tasandil. "On mingeid asju, millega me ei saa lihtsalt tsiviliseeritud ja rahvusvahelisest õigusest lugupidavate riikidena leppida. Ja lõpuks, kui me räägime lennuliiklusest, siis ma ei tea, Tokiost, Pekingist, Saigonist lendab kogu aeg üle lennukeid üle Balti mere piirkonna, üle Läänemere Euroopasse. Siin on neid osapooli väga palju, kahepoolselt me ei tee midagi," lisas Hanso.
Hanso nentis, et Venemaalt said kutse ka teised regiooni riigid, samas ei saanud seda näiteks Saksamaa või Taani, kellel ministri hinnangul oleks ka igati õigus selle piirkonna julgeolekuküsimustes kaasa rääkida. "Kuna me Euroopas oleme kõik head partnerid, sõbrad ja liitlased, siis minu meelest on iseenesest mõistetav, et me kujundame ka enne seisukohavõtu nendes küsimustes, ühise seisukoha ja vastame ka nendele küsimustele ühiselt."
Venemaa tegi ettepaneku konsultatsioonideks juulis
Venemaa tegi suvel Eestile ettepaneku vahetada arvamusi sõjalis-poliitilise olukorra kohta Euroopas ning võimalusel leida teid ministeeriumide-vahelise koostöö parandamiseks, sealhulgas arutada Euroopa ja Läänemere julgeolekuolukorra, sõjaliste õppuste ja militaarlendude, ohtlike sõjaliste tegevuste ärahoidmise ning transponderite kasutamise küsimustes.
Kaitseministeerium kinnitas kirjas valmidust konstruktiivseks poliitiliseks dialoogiks, meie jaoks on olulisim teema dialoogis Venemaaga viimase tegevusest halvenenud julgeolekuolukord Euroopas. Venemaal lasub vastutus viimastel aastatel Euroopa idapiiril tekkinud pingekollete lahendamisel ning ka koostöö taastamine sõltub Venemaast. Selle eeltingimuseks on Venemaa Euroopa julgeoleku ja koostöö aluspõhimõtete täitmine. Jätkuvalt on muret tekitavad Venemaa sõjategevus Ukrainas, Krimmi annekteerimine, Venemaa sõjalise kohaloleku kasv ning provokatiivne sõjaline käitumine NATO piiride lähistel.
13. juulil toimunud Vene-NATO Nõukogul tegi Venemaa ettepanekud konsultatsioonideks ning koostööks NATOga (edastades ettepanekud hiljem kirjalikult). Ettepanekule vastas NATO asepeasekretär Vershbow 15. augustil, nõustudes edasise dialoogiga osade teemade puhul, ent välistades need, mis eeldaksid sõjalise koostöö taastamist. Jätkuvalt kehtib NATO otsus 2014. aasta aprillist peatada igasugune praktiline tsiviil- ja militaarkoostöö Venemaaga vastusena Venemaa agressiivsele tegevusele Ukrainas.
27. juulil Eestile üle antud kirjas tegi VF kaitseministeerium ettepaneku korraldada tänavu septembris Moskvas konsultatsioonid VF ja Eesti kaitseministeeriumide kõrgema taseme esindajate vahel „seoses viimase Vene-NATO Nõukogu kohtumise tulemustega ning arvestades kõrgendatud huvi julgeoleku tagamise vastu Balti regioonis“.
Kirja kohaselt võiksid pooled „vahetada arvamusi jooksva sõjalis-poliitilise olukorra kohta Euroopas ning võimalusel leida teid ministeeriumide vahelise koostöö parandamiseks“. 8. augustil saadetud kirjaga täiendati esialgset ettepanekut.
