Ostetav kolmedimensiooniline õhuseireradar võimaldab avastada lendavaid objekte umbes 300 kilomeetri kaugusel. Selline radar on vajalik nii õhuväele kui ka õhuruumi liikluse kontrolliks rahuajal, lisas pressiesindaja. Sellist primaarradarit Eestil praegu pole, mistõttu saab vastava tehnoloogiaga lennuk vabalt siseneda Eesti õhuruumi, ilma et seda tuvastataks.
“Kõigil pakkujatel olid moodsad ja tänapäevased radarid, samas olid kõikidel pakutavatel radaritel omad probleemsed valdkonnad, millest tulenevaid riske tuli eraldi analüüsida ja selle pinnal lõpliku valikuni jõuda,” ütles kaitseministeeriumi asekantsler Margus Kolga radarikonkursi tulemusi kommenteerides. “Iga läbirääkimine peab lõppema otsusega ning seetõttu tuli lõpuks meile parim variant välja valida,” lisas ta.
Korporatsioon Lockheed-Martin on enam kui 25 miljardi dollarilise aastakäibega kaitsetööstusgigant, milles töötab 140.000 inimest. Firma täidab tellimusi umbes 30 riigile.
Lockheed-Martin on varem tarninud Eestisse Baltimaade ühise õhuseireprojekti Baltnet süsteemi tööks vajalikku tarkvara, suure osa nendest kuludest on maksnud Ameerika Ühendriikide valitsus.
Kaitseministeerium langetas radarikonkursi tulemuste suhtes esimese otsuse 1999. aasta lõpus, kuid oli sunnitud vastavalt riigihankeameti vahekohtu otsusele selle tühistama. Esimese otsuse järgi oleks kaitseministeerium ostnud radarid Prantsuse firmalt Thomson.
