Eesti ostab Lõuna-Koreast 12 võimsat liikursuurtükki K9 Kõu

 (227)
K9 Kõu
K9 KõuFoto: JUNG YEON-JE, AFP

Eesti soetab Lõuna-Korealt liikursuurtükid K9 Kõu. Juba esmaspäeval on kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras Soulis, et allkirjastada ühiste kavatsuste leping läbirääkimiste alustamiseks

Kaitseväe hinnangul vastab K9 taktikalis-tehniliste näitajate poolest
kaitseväe nõuetele. Selle kasutamine on lihtne, mistõttu sobib see ajateenijate ja reservväelaste väljaõpetamiseks.

Seda on testitud nii Norra kui ka Soome talvistel testimistel, kus selle tulemused olid väga head. Koreas on meiega sarnane, külma talvega kliima.

Eesti ostab suurtükid koos Soomega, saades nii parema hinna nii ostes kui hiljem hooldades. Soomlaste teadmisi suurtükiväest peavad eestlased väga heaks. Sama relva hanget planeerib Norra.

Seda relvasüsteemi toodetakse endiselt, juba on toodetud 1000 suurtükki. Ostetavad relvad jäävad kasutusse vähemalt 30 aastaks. Saabuvad need 1. jalaväebrigaadi suurtükipataljoni 2021. aastal.

Kaitseminister Margus Tsahkna sõnul suurendavad liikursuurtükid oluliselt meie suurtükiväe lahinguvõimet. "Liikursuurtükkide eelis moodsal lahinguväljal on manöövrivõime, tuleavamiskiirus ja meeskonna soomuskaitse. Nüüdisaegsel lahinguväljal on elektrooniliste vahendite, suurtükiväeradarite ning droonidega üsna kiiresti võimalik määrata vastase suurtükkide tulepositsioon ning suruda maha suurtükiväe tuletoetus lahingut pidavale jalaväele," kommenteeris Tsahkna.

Seotud lood:

"K9 Kõu liikursuurtükid suudavad tule avada maksimaalselt 40 kilomeetri kauguselt ning neil kulub tule alustamisest kuni positsioonilt lahkumiseni minimaalselt 50 sekundit, mis teeb nende tulega mõjutamise või hävitamise äärmiselt keeruliseks. Suurtüki meeskond on turvaliselt soomuskatte all varjul, mis suurendab oluliselt suurtükiväelaste kaitstust," lisas Tsahkna.

K9 on kasutatud Lõuna ja Põhja-Korea piirikonfliktides, kus mõlemad pooled on üksteist suurtükkidest üle kontrolljoone tulistanud.