Eesti osaleb vandenõus? (täiend)

 (379)
MS Estonia
Scanpix

USA ajakirjanik Christopher Bollyn väidab, et mitmed Eesti kõrged ametiisikud võivad osaleda rahvusvahelises vandenõus, mille eesmärk on takistada parvlaev Estonia uppumispõhjuste ilmsikstulekut. Afääri võib olla segatud ka endine kaitseminister Sven Mikser.

“Arvan, et mitmed Eesti ametiisikud on vandenõuga seotud. Arvatavasti on kõik 1994. aastast ametis olnud kaitseministrid [uurimise takistamise vandenõust — toim.] teadlikud. Nad lihtsalt peavad sellega kaasa minema ja teevad seda, mida Rootsi ametnikud või ameeriklased neile ütlevad,” sedastab Bollyn Delfile antud intervjuus.

Ajalehe American Free Press heaks töötavale Bollynile annab selliseks väiteks alust esmapilgul mitteoluline fakt, et vähemalt 80 Eesti ühiskonnategelast, peamiselt kaitseküsimustega tegelevad riigiametnikud ja sõjaväelased, on läbinud USA korraldatud ja kinni makstud riigikaitsealased kursused Marshalli keskuses, mis asub Ühendriikide sõjabaasis Saksamaal Garmisch-Partenkirchenis.

Bollyn nimetab neid mõnenädalasi kursusi “ajupesu seminarideks”, mille abil USA loob endale lojaalsete käsilaste ja spioonide võrku. “Marshalli keskus on loonud ulatusliku võrgu USA-meelsetest agentidest üle maailma. Kursuse läbinutelt oodatakse pidevat tagasisidet ja ülevaadet oma hilisemast tegevusest,” väidab Bollyn.

Ta osutab, et üks kursuste läbinuid on näiteks endine kaitseminister Sven Mikser. Kuigi Estonia katastroofi toimumise ajal oli Mikser 21-aastane, märgib Bollyn: “Ta tõenäoliselt teab ühtteist kinnimätsimisest. Paljud dokumendid on hoiul ametkondades, mis olid tema kontrolli all.” Mikser oli kaitseminister aastatel 2002-2003.

Bollyn hoidub otsesõnu väitmast, nagu oleks Mikser vandenõuga seotud. “Mina juhin tähelepanu sellele, et ta on läbinud Marshalli keskuse kõrgemad julgeolekualased kursused.”

Kuidas on aga õpingud instituudis seotud parvlaeva uppumisega?

Aastaid kestnud uurimistöös on Bollyn jõudnud faktideni, mis viitavad Ameerika Ühendriikide osalusele Estonia katastroofis. Ajakirjaniku sõnul on praeguseks kogunenud piisavalt tõendeid väitmaks, et Estonia uputati.

Bollyni hüpotees kõlab: 1994. aasta sügisel veeti Estonial kõrgtehnoloogilist relvastust või kosmosetehnikat, mis pidi jõudma USA-sse. Kuna aga tehingu käigus kerkisid esile segavad asjaolud, uputati parvlaev ning tähtsamad võtmetunnistajad kõrvaldati.

Bollyni teooriat toetab osaliselt Rootsi ametivõimude hiljutine ülestunnistus, et Estonial veeti sõjatehnikat ning fakt, et 28. septembril maandus Arlanda lennuväljal kaks väikelennukit, mis võtsid peale üheksa Estonia pardal olnud inimest, seejärel aga kadusid teadmata suunas. Bollyn kahtlustab, et lennud maksis kinni USA valitsus.

Üheks võimalikuks tõendiks selle kohta, et Estonial olnud militaartehnika pidi jõudma USAsse, toob Bollyn New York Timesis 1991. aasta 4. nevembril avaldatud artikli, mis räägib USA valitsuse ja relvajõudude tõsisest huvist nõukogude kosmosetehnoloogia vastu.

“Ma kahtlustan, et USA või Iisraeli agendid võisid olla seotud selle konkreetse kaubavahetusega,” märgib Bollyn ja lisab, et ilmselt olid vedudest teadlikud NATO liitlased, Iisrael ning ilmselt ka Venemaa. Ja et Venemaal oli kõige rohkem põhjust olla sellise relvaveo vastu, siis spekuleerib Bollyn, et Estonia uputamise taga olid Venemaa julgeolekuagendid. “Laev lasti põhja, kas pommi või torpeedoga. See seletab kaht suurt mürtsu, mida laeval olijad kuulsid,” märgib ta.

Rahvusvahelisele vandenõule ja USA võimalikule seotusele viitab ka asjaolu, et 28. septembril 1994. aastal pidid Läänemerel algama NATO õppused, kus osalenuks 16 riigi laevad ja lennukid. Kavas oli muuhulgas päästeoperatsioonide korraldamine.

Bollyn osutab, et seda õppust pole Estonia uppumisega seoses kunagi mainitud ja küsib: “Kus olid kõik need NATO laevad ja lennukid, kui Estonia uppus? Miks nad ei reageerinud humanitaarkatastroofile? Kas samal ajal võis vee all midagi toimuda?”

Neile küsimustele Bollynil vastused puuduvad. Ta tõdeb, et Estonia katastroofi uurimine läheb iga aastaga järjest raskemaks. “Tõendeid hävitatakse ja asja vastu on järjest vähem huvi.” Samas märgib ta, et igavesti ei suudeta infolekkeid ära hoida. Viimaseks näiteks on Rootsi valitsuse ülestunnistus, et riigi militaar- ja tolliametnikud olid seotud relvade vedamisega Estonial.

Loe veel

Ajakirjanik toonitab, et tema ülesanne ei ole arendada vandenõuteooriat, vaid osutada sellele, et kuni tänase päevani ei ole seletust, miks Estonia ikkagi uppus. “Ametlik raport on osutunud valeks kõigis peamistes järeldustes. Kümme aastat on möödas kaasaja Euroopa suurimast laevahukust, kuid avalikkus ei tea ikka veel, mis täpselt juhtus. Tõendid viitavad sellele, et püütakse varjata, mis Estonial toimus,” nendib Bollyn.

Endise kaitseministri Sven Mikseri kommentaar enda võimaliku osaluse kohta vandenõus on napp: “Tegemist on täieliku jaburusega ja naeruväärsete väidetega. Igal juhul palju õnne sellele ajakirjanikule, kes säärast ajakirjandust viljeleb,” sedastab Mikser Delfile.

“Marshalli keskuse kursustel olen küll osalenud, õigupoolest osalen praegugi ühel nende korraldatud seminaril [Mikser viibib praegu Leedus — toim.], kuid mingit ajupesu pole ma täheldanud,” märgib ta ja konstateerib: “Nii absurdsed väited pole pikemat kommenteerimist väärt.”

Ajaloolase haridusega 47-aastane Bollyn tegi uuriva ajakirjanikuna suure läbimurde 11. septembri sündmuste uurimise ja kajastamisega. Ta oli esimeste žurnalistide seas, kes sai kinnitust kahtlustele, nagu oleks Ühendriikide valitsus teadnud võimalikest rünnakukavatsustest.

Bollyn on hiljuti avaldatud Kanada ja USA uurivaid ajakirjanikke hõlmavas edetabelis (The Ten Best Writers on the Net) üheksandal kohal. Ta on abielus Urmas Alenderi endise kaasa Helje Kaskeliga, kellega kohtus 1990. aastate alguses.