Eesti osaleb vägisi tuumakatsetustes
Ta on kõikvõimalikust korruptsioonist ja töödistsipliini rikkumistest tuumajaamas kirjutanud rahvusvahelistele roheliste organisatsioonidele nagu Bellona jt pikki raporteid. Tema arvates on seega üsna loogiline, et nagu varastatakse olulisi varuosi ja asendatakse neid kulunutega Sosnovõi Bori vanas jaamas, jätkatakse vargusi ka uue jaama ehitusel, mis sisuliselt jätab püsima avariiohu.
Järgmine tuumaeksperiment, mille õnnestumisest sõltub ka Eestis saatus, seisneb nn Tšernobõli-tüüpi reaktorite seismapanemises ja demonteerimises. Venemaal selline kogemus puudub ja kogu maailmas on see väga väikene. kirjutab Haritonov. Spetsid loevad sellise reaktori seismajätmist ja täielikku demontaaži ohtlikumaks kui vaatamata tööea lõpule tema käigushoidmist, vahendab Vesti Nedeli Den za Dnjom.
Kolmas eksperiment on aga Sosnovõi Bori radioaktiivsete jäätmete hoidla, mida lahutab Soome lahest umbes 90 meetrit, nii, et paik kujutab endast terroristi unelmat.
Haritonov kiitis president Toomas Hendrik Ilvest, kes väitis mullu detsembri keskel raadio Ehho Moskvõ kaudu venemaalaste küsimustele vastates, et suurim Venemaalt lähtuv julgeolekuoht seisneb Eesti jaoks Sosnovõi Bori tuumajaamas. Haritonovi arvates peaks sama resoluutselt väljenduma kogu Euroopa Liit ja nõudma Venemaalt Sosnovõi Boris valitseva korralageduse ja varuosade varguste suhtes korra majja löömist.
Soome keeldus Haritonovile 2006. a poliitilist varjupaika andmast, viidates kartusele halvendada poliitilisi suhteid Venemaaga. Soome põgenes Haritonov 2005. a pärast seda, kui oli aidanud paljastada tuumajaama varuosadega äritsenud kriminaalse sündikaadi, kuid tänaseks on ta olnud sunnitud Sosnovõi Bori naasma. Ta väidab, et on täiesti valmis selleks, et ta mõne provokatsiooni tulemusena trellide taha pistetakse.
