Eesti õpilasühenduste liit pooldab eksamite ära jäämist

 (15)
Eesti keele riigieksam
Eesti keele riigieksamFoto: Tiit Blaat

33 seadust muutvas kobareelnõus on kirjas, et kui eriolukord pikeneb, võib lõputunnistuse sel kevadel kätte saada eksameid sooritamata.

Enim vastukaja on eelnõu saanud just kooli lõpetamisega seotud ümberkorralduste kohta. Oma arvamuse on esitanud nii Eesti õpilasühenduste liit kui ka mitmed õpetajate liidud. Viimased on üldiselt ühel nõul: valitsus ei tohi eriolukorda ära kasutades läbi suruda eksamite kaotamist. Eriti kriitilised ollakse seetõttu, et eelnõu kiireloomulisusest tingituna ei ole kaasatud huvigruppe seadusemuudatusse, mis viimati just huvigruppide vastuseisu tõttu pausile pandi.

Eesti õpilasesinduste liit (EÕEL) leiab aga, et “lõpueksamite tulemused tuleb lahti siduda lõpetamise tingimustest ning tõsiselt tuleks kaaluda lõpueksamite ära jätmist sel õppeaastal (eriti põhikooli lõpueksamite puhul, sest järgmisesse kooliastmesse on võimalik edasi minna ka teiste tulemuste põhjal).”

EÕELi hinnangul ei ole mõeldav õppeaasta pikendamine, sest see seab ohtu koolilõpetajate võimaluse alustada järgmist haridusastet juba järgmisest, 2020/2021. õppeaastast.

Riigikogule esitatud avalikus arvamuses põhjendab EÕEL, et lõpueksamite korraldamise puhul on vaja minimaalselt kolm nädalat ettevalmistusaega, et õpilastel oleksid sarnased tingimused eksami sooritamisel kui eelnevatel aastatel. “Selle aja jooksul on võimalik käia konsultatsioonides ning mis veelgi olulisem: sooritada proovieksamit, mis on tihtilugu viimaseks indikatsiooniks, kui on vaja veel enda teadmistes korrektuure teha,” seisab pöördumises. “Lõpuklasside õpilased on tänase seisuga pandud väga rumalasse olukorda, sest neil ei ole teada, mis neid ees ootab.”

Seotud lood:

Eesti õpetajate liit on sarnasel seisukohal: “Õpilastel ei ole olnud õppeaasta viimastel kuudel võrdseid võimalusi saada eelnevate aastate lõpetajatega sarnast ettevalmistust ning paistab, et seda olukorda ei päästaks ka silmast-silma õppetöö võimalusel mais-juunis, seega peame õigeks otsustada, et sel aastal keegi eksameid ei tee.”

Küll aga lahknevad õpetajate ja õpilaste arvamused selles osas, kas eksamite toimumise üle võib otsustada vaid valitsus. Õpetajad leiavad, et sellise eelnõu esitamine eriolukorras raiskab kriitilisel hetkel aega, on õigusloome hea tavaga vastuolus ning võimaldab edaspidi otsustada koolihariduse üle ilma valdkonna spetsialiste ja huvigruppe kaasamata.

Eesti õpilasesinduste liit on aga selle poolt, et lõpueksamite reguleerimine oleks valitsuse teha. “Jääb arusaamatuks, miks lõpueksamite reguleerimine ei ole juba varasemalt antud valitsuse otsustada, kuivõrd eksamite puhul ei ole tegemist sisulise haridusfilosoofilise küsimusega, vaid pigem administratiivse sammuga. Tegemist on ühe meetodiga, millega mõõta õpilaste akadeemilist võimekust, ei midagi enamat,” leiavad õpilased.

Lisaks ei näe EÕEL, kuidas antud volituste andmine valitsusele vähendaks riigikogu otsustusõigust või kahjustaks esindusdemokraatiat. “EÕEL on vägagi nõus, et lõpueksamite reguleerimine otsustatakse valitsuse tasandil, sest see aitab ära hoida tänast seisu, kus õpilased pingsalt ootavad enda saatust.”

Riigieksamid vabatahtlikuks

Täna kell 14 arutab eelnõud õiguskomisjon ning haridusminister teeb ettepaneku, et tänavu ei toimuks põhikooli lõpueksameid ning gümnaasiumi lõpueksamid oleksid vabatahtlikud. Kui eriolukord oluliselt ei pikene, leiaks eesti keele eksam aset 29. mail ja matemaatika eksam 5. juunil.

Haridusminister Mailis Reps ütles intervjuus Maalehele, et vabatahtlikkuse alusel eksami tegemise tohutu miinus on see, et võib-olla noor inimene ei ole veel päris kindel selles, mida teha soovib ja praegune abiturient pannakse tuleviku mõttes hetkeotsuse tõttu ebaõiglasse olukorda. “Kui noor inimene ei lähe eksamit tegema, siis ei pruugi ta endale ju tegelikult aru anda, kui pika tagajärjega otsus see on,” ütles Reps.

Reps lisas, et kui eriolukord peaks jätkuma ja 29. mail esimest eksamit teha ei saa, siis ei ole mõtet lõpetajatel enam eksameid teha, sest 1. juulist on ülikoolid planeerinud kõik oma sisseastumiseksamid. “Kui selleks ajaks pole riigieksamite tulemusi, siis ei saa nad nendega nagunii arvestada.”

Lisaks pakub Reps välja, et 15. maist võiks õppetöö väikeste gruppidena taastuda juhul, kui olukord on mai alguseks paranenud.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!