“Koolitöötajatele politseilike õiguste andmine rikub koolipere omavahelisi suhteid, tekitades ebaterve õhkkonna. See kujundab koolist hoopis teistsuguse asutuse kui see on senini olnud soodustades vanglamentaliteeti. Sõbralikest ja üksteist austavatest suhetest ei ole sellises kontekstis võimalik enam rääkida, sest potentsiaalne õigus ja võimalus jõudu kasutada on õpetajatele antud. Eelnõuga astutakse olulised sammud koolirõõmu vähendamiseks, kuna suhete parandamise ja koolipere ühtsuse toetamise asemel on loodud võimalus luua suhetesse senisest tugevam lõhe ning külvata hirmu,” sõnas EÕEL-i esimees Marcus Ehasoo.

EÕEL mõistab, et koolides on vaja tõsta turvalisust, ent EÕELi hinnangul saab problemaatilisi olukordi lahendada juba kehtiva põhikooli- ning gümnaasiumiseaduse kohaselt, mis sätestab õpetajate õiguse võtta hoiule esemed, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga. Kool saab juba olemasoleva seadusandluse raames eraldada potentsiaalselt ohtliku õpilase ning kutsuda kohale politsei, kes siis erapooletult ning professionaalset väljaõpet omades teostab nii läbiotsimise kui see on vajalik.

EÕEL on omalt poolt mitme aasta jooksul juhtinud tähelepanu eelnõu ebasobivuse osas Eesti konteksti ning vajadusele analüüsida eelnõus väljapakutud meetmete mõju ning mitte kiirustama koolitöötajatele politseiliste õiguste andmisega. Senini ei ole see vilja kandnud ning olukorra süvenedes võivad õpilasorganisatsioonid olla sunnitud alustama protestiaktsioonidega.

Eesti õpilasesinduste liit on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis toob kokku Eesti üld-­, kutse- ja erihariduskoole. Eesti õpilasesinduste liit on suurim esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu üle 90 000 õpilase.