Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles programmi tutvustades, et mentorlus kui individuaalse keeleõppe meetod võimaldab õpetajatel arendada oma eesti keele oskust just vastavalt oma huvidele, vajadustele ning olemasolevale ajale, pakub tuge suhtlusbarjääri ületamisel ning aitab luua tihedamaid sidemeid eesti- ja venekeelsete koolide õpetajate vahel, edastas ministeeriumi pressiesindaja.

„Meie haridussüsteem on ühtne ja mentorite abil läheb muukeelsetel õpetajatel eesti keele piisav omandamine libedamalt," ütles Lukas. "Pealegi annab otsene kogemus eestikeelsest koolist ja siinse tutvusringi laienemine mitte-eestlastel võimaluse meie ühiskonnas ennast hästi tunda ja tööturul läbi lüüa.“

Kasutatud metoodika käsitleb keelt mitte kui grammatikareeglite ja sõnade kogumit, vaid kui mõttekandjat, vahendit, mis aitab ennast väljendada, mõtteosalisi leida ja ümbritsevas maailmas orienteeruda.

Eesti keele õppijateks oli 50 õpetajat vene õppekeelega koolidest, kes õpetavad või plaanivad oma aineid õpetada eesti keeles. Mentoriteks olid enamasti eesti koolide õpetajad ja neid oli 37. Mentorid läbisid eelnevalt Briti Nõukogu toel vastava koolituse. Koostöö mentori ja mentii vahel kestis 13 kuud. Nii mentorid kui ka mentiid osalesid keelefoorumitel, kus arutati individuaalse eesti keele õppimise meetodeid, venekeelsete koolide õpetajate rolli riigikeele kandjana ja venekeelsete koolide tulevikku.

Projekti eesmärgiks oli, et programmis osalejad jätkavad edaspidi koostööd vabatahtlikkuse põhimõttel toetudes oma positiivsele kogemusele. Erinevatest rahvustest inimeste suhtlemine on mõlemapoolselt rikastav, keelt ei pea õppima ainult klassiruumis, vaid isegi teatriskäik on keeleõpe. Võimalusi eesti keelt kasutada leiavad kõik, sõltumata sellest, et elatakse näiteks valdavalt venekeelses keskkonnas. Pilootprojekti õnnestumisele viitab õppijate tunduvalt paranenud eesti keele oskus nii testidega mõõtes kui ka õppijate endi hinnangul.

Kogu ettevõtmisel hoidis silma peal ekspertgrupp, kus olid esindatud projekti algatajad Haridus- ja Teadusministeeriumist, Avatud Eesti Fondist, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusest Meie Inimesed, Briti Nõukogust ning Tartu Ülikoolist.

Algatajad mõistavad, et selliste tegevuste rakendamine on rahaliselt kulukas ja riigieelarvest lähiajal selliseid vahendeid ilmselt ei leita, kuid väikeste muudatustega jätkub keeleõpe mentori toel vähemalt aastani 2013, seda uue keeleõppe arendamise programmi raames, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond.