Välisminister Urmas Paet rõhutas, et NATO peab tänapäeva julgeolekusituatsioonis olema jätkuvalt valmis oma liikmete huvide kollektiivseks kaitsmiseks ja reageerima selleks ka väljaspool alliansi piire, teatasid ministeeriumid.

"Oluline on nii NATO reageerimisvalmidus väljaspool alliansi piire kui koostöö teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. See on eeldus NATO tegevuste tõhustamisele ning missioonide tulemuslikkuse kindlustamisele ka tsiviil-militaarkoostöö osas," nimetas Paet olulisi küsimusi uues strateegilises kontseptsioonis lisaks kollektiivkaitsele.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul võib Eesti üldiselt olla rahul uue strateegilise kontseptsiooni praeguse kavandiga. "Meie jaoks on oluline, et alliansi uus alusdokument käsitleks uute ohtude kõrval ka traditsioonilisi julgeolekuohte ning säilitaks kollektiivkaitse NATO ühe olulisema tugisambana," ütles kaitseminister.

NATO strateegiline kontseptsioon on Washingtoni lepingu kõrval alliansi olulisim alusdokument. Strateegiline kontseptsioon kirjeldab üldist julgeolekukeskkonda ning määratleb sellest tulenevalt olulisemad julgeolekuohud ning meetmed nendele vastu seismiseks järgmiseks 5-15 aastaks. NATO praegune strateegiline kontseptsioon kinnitati 1999. aastal Washingtoni tippkohtumisel.

Lisaks välis- ja kaitseministrite ühissessioonile osales kaitseminister Aaviksoo ka täna hommikul NATO kaitseministrite kohtumisel, kus arutati NATO sõjalise struktuuri ja alliansi agentuuride reformiga ning võimearendusega seotud küsimusi.

"Viimastel aastatel oleme NATO-s aktiivselt tegelenud ühiskulude kokkuhoiuga, kuid me peame endale tunnistama, et tegemist on pelgalt taktikalise abinõuga. Strateegilises plaanis peame me Euroopas kaitsekulutusi tõstma," nentis kaitseminister Aaviksoo.

NATO välisministrid arutavad täna hilisõhtul toimuval eraldi kohtumisel NATO strateegilise kontseptsiooni poliitilisi võtmeküsimusi, sealhulgas NATO partnerlussuhete arenguperspektiive ning tsiviil- ja sõjalise koostöö edasiarendamist NATOs.