Eesti on varjupaigataotlejate seas vähepopulaarne paik
Möödunud aastal registreeriti Euroopa Liidus 301 000 varjupaigataotlejat, neist 90 protsenti olid esma- ja 10 protsenti korduvtaotlejad, selgub Eurostati värskest uuringust. Tunamullu registreeriti EL-is 259 000 varjupaigataotlejat, kirjutab BNS.
Kõige rohkem varjuapaigataotlejaid registreeriti mullu Prantsusmaal - kokku 56 300. Saksamaal esitati 53 300, Itaalias 34 100, Belgias 31 000, Rootsis 29 700, Ühendkuningriigis 26 400, Hollandis 14 600, Austrias 14 400, Kreekas 9300 ja Poolas 6900 varjupaigataotlust. Nendes kümnes riigis registreeriti kokku 90 protsenti kõigist EL-i liikmesriikides esitatud varjupaigataotlustest.
Eestist taotles mullu varjupaika 85 inimest. Tegu on madalaima näitajaga 27 EL-i liikmesriigi seas. Portugalis esitati mullu 275, Lätis 340, Sloveenias 360, Slovakkias 490 ning Leedus 535 varjupaigataotlust.
Suhtarvult miljoni elaniku kohta esitati mullu varjupaigataotlusi kõige rohkem Maltal - 4500 taotlust miljoni elaniku kohta. Järgnesid Luksemburg, kus see suhtarv oli 4200 taotlust miljoni elaniku kohta, Rootsi 3200, Belgia 2900 ning Küpros 2200 taotlusega miljoni elaniku kohta.
Eestis esitati mullu 50 varjupaigataotlust miljoni elaniku kohta. EL-i 27 liikmesriigi seas oli see näitaja madalam vaid Portugalis - 25 taotlust miljoni elaniku kohta. Tšehhis esitati miljoni elaniku kohta 70, Hispaanias 75, Rumeenias 80 ja Slovakkias 90 taotlust miljoni elaniku kohta.
Eurostat märgib, et päritolu järgi oli mullustest varjupaigataoltjatest enim ehk üheksa protsenti pärit Afganistanist. Venemaalt oli pärit kuus, Pakistanist, Iraagist ja Serbiast võrdselt viis protsenti.
Eurostati andmetel langetas Eesti mullu 15 taotluse suhtes positiivse otsuse, neist viiele anti põgeniku staatus.
