Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse (pildil) ütles tänasel pressikonverentsil, et riigil on valmisolek esimeste põgenike ümberpaigutamiseks olemas, kuid detailid selguvad alles siis, kui konkreetsed pered on teada. Tänavu on Eesti valmis vastu võtma 4-5 pagulasperet. Siseministeeriumi esindajad lähevad Lõuna-Euroopasse Eestisse tulevaid pagulasi valima sel sügisel.

Pagulaste teemaline pressibriifing

Kuuse sõnul on esimene ja kõige olulisem küsimus seejuures, kas nad ka ise on valmis Eestisse elama tulema. „Kas mõned pagulased lähevad pärast Eestisse jõudmist järgmisesse riiki edasi? Jah, kindlasti. Nii sinisilmne ka ei tasu olla,“ ütles Kuuse.

Esimeste perede elupaigad pole veel teada, kuid võib arvata, et nad lähevad Lõuna-Eestisse, kus on üles näidatud valmisolekut abivajajatega tegelemiseks. Ühe positiivse näitena tõi Kuuse välja Tartu linna, kus mõistetakse, et suure linnana tuleb neil nagunii pagulastega koos elada.

Loomisel on nn teine Vao

Sotsiaalministeeriumi esindajate sõnul tehakse KOVidega jätkuvalt koostööd elukohtade leidmiseks, kuid vaadates varjupaigataotlejate (kel veel pole pagulasstaatust) arvu pidevat kasvu tuleb luua ka nii-öelda teine Vao pagulaskeskus. Ka selle täpne asukoht pole veel teada, kuid laual on paar erinevat varianti.

Sotsiaalministeeriumi omavalitsuste teenuste juht Triin Raag ütles, et algne idee majutada kõik pagulased individuaalsesse korterisse ei pruugi välja mängida, kuna nende arv on pidevas kasvus. Seetõttu peab olemas olema ka teised alternatiivsed pinnad.

Eestisse jõudes ootab kõiki pagulasi juba lennujaamas ees esmane tervisekontroll nakkushaiguste vastu, mille viib läbi kiirabi, selgitas sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste. Seega kontrollitakse kriisipiirkonnast siia saabuvad inimesed üle juba enne majutusasutustesse viimist. Kui see on läbitud, tehakse ka teine ja põhjalikum tervisekontroll nakkushaiguste pädevuskeskustes Tallinnas või Tartus.