Eesti on süstlaorjade arvult Euroopas esirinnas

Eestis on tuhande elaniku kohta 15 süstivat narkomaani, millega oleme Euroopa keskmisest tugevasti üle, selgus täna Brüsselis avaldatud Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) 2009. aasta aruandest.

Aastaaruanne annab võrdleva ülevaate uimastiprobleemidest Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides, lisaks Norras, Horvaatias ja Türgis 2007. aasta andmetele tuginedes, teatas tervise arengu instituut.

Ülevaates märgitakse, et 2007. aastal jagati Euroopas süstivatele narkomaanidele kolmandiku võrra rohkem süstlaid kui 2003. aastal. Peale Eesti kasvas perioodil 2003–2007 süstlavahetusteenuse raames jagatud süstalde arv veel seitsmes riigis: Belgias, Tšehhis, Ungaris, Austrias, Soomes ja Slovakkias.

EMCDDA märgib, et võrreldes teiste ELi liikmesriikidega (1–5 juhtu 1000 elaniku kohta 15–64-aastaste vanuserühmas), on süstivate narkomaanide levimus Eestis kõrge (15 juhtu 1000 elaniku kohta 15–64-aastaste vanuserühmas). Arvestades Eesti süstivate narkomaanide rahvastikurühma suurust ja nende hulgas kõrget HIV-levimust, oleks Tervise Arengu Instituudi (TAI) hinnangul vaja süstlavahetusteenust veelgi laiendada.

Euroopas oli 2007. aastal asendusravil 650 000 opiaatide tarvitajat. Raviteenuse pakkumist laiendanud riikide hulgas märgitakse Eesti ära maana, kus viie aastaga on enim kasvanud asendusravi saajate arv (60-st ligi 1000-ni). Oluliselt kasvas perioodil 2003–2007 asendusravi kohtade arv ka Bulgaarias (380-lt ligi 3000-ni). Kuigi ravil olevate inimeste arv Eestis on kasvanud oluliselt, oleme endiselt nende kümne riigi hulgas (Läti, Leedu, Soome, Norra, Kreeka, Ungari, Poola, Rumeenia, Slovakkia), kus asendusravi on kättesaadav vaid vähestele opiaatsõltlastele. Eestit tunnustatakse koos Tšehhiga töö eest, mis tehtud teenuste kvaliteedi parandamise osas.

Aastaraporti hinnangul on murettekitav noorte opiaatide süstijate arvukuse kasv Euroopas. Eestis, Tšehhis, Lätis, Leedus, Austrias, Rumeenias ja Slovakkias on üle 40 protsendi opiaatide süstijatest alla 25-aastased. Ülejäänud 11-s andmeid esitanud riigis jääb nende arv alla 20 protsendi.

Raport märgib, et jätkuvalt on suureks probleemiks kanepi tarvitamine kooliõpilaste hulgas. 2007. aasta ESPAD uuringu järgi on Tšehhi Euroopas esirinnas kanepit elu jooksul tarvitanud 15−16-aastaste õpilaste osakaalu poolest (45 protsenti), sellele järgnevad Hispaania (36 protsenti), Slovakkia (32 protsenti), Prantsusmaa (31 protsenti), Ühendkuningriigid (29 protsenti), Holland (28 protsenti) ja Eesti (26 protsenti).

30-st Euroopa riigist kuues (Luksemburg, Eesti, Norra, Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigid) on narkootikumidega seotud suremus erakordselt kõrge (40 surmajuhtu ühe miljoni elaniku kohta 15–64-aastaste vanuserühmas). Euroopa keskmine näitaja on 22 surmajuhtu ühe miljoni elaniku kohta.

EMCDDA hinnangul on enamik Euroopas konfiskeeritud amfetamiinist toodetud Hollandis, Poolas ja Belgias ning vähesel määral ka Eestis ja Leedus.