Sõnavabaduse edetabeli esimest kaht kohta jagavad Island ja Norra, kolmandat ja neljandat aga Eesti ja Slovakkia.

Soome koos Belgia ja Rootsiga on 5.-7. positsioonil, Taani, Iirimaa ja Portugal 8.-10. kohal.

Eesti lõunanaaber Läti on tabelis 12. kohal.

Esimese 50 seas on esindatud praktiliselt kõik EL-i liikmesriigid, välja arvatud Bulgaaria ja Poola.

Suurte tööstusriikide ühendusse G8 kuuluvad riigid, mis on viimase kolme aasta jooksul nimekirjas allapoole langenud, on nüüd oma positsioone parandanud.

Nende seast on siiski Venemaa ainus, mille niigi madal reiting tabelis on langenud. Kõigi ülejäänute ajakirjandusvabaduse näitajad on paranenud.

Venemaa on 169 riigi seas 149. kohal, Valgevene aga 151-l.

Nimekirja kahekümnest viimasest riigist on seitse pärit Aasiast (Pakistan, Sri Lanka, Laos, Vietnam, Hiina, Birma, ja Põhja-Korea), viis Aafrikast (Etioopia, Ekvatoriaal-Guinea, Liibüa, Somaalia ja Eritrea), neli Lähis-Idast (Süüria, Iraak, Pakistan, Palestiina territooriumid ja Iraan), kolm endisest Nõukogude Liidust (Valgevene, Usbekistan ja Turkmenistan) ning Ameerikast (Kuuba).

Nimekirja viis viimast riiki on Kuuba, Iraan, Turkmenistan, Põhja-Korea ja Eritrea.

Reitingu koostamisel arvestatakse tervet rida faktoreid, mis ajakirjanike tööd mõjutavad: otseseid ähvardusi ja füüsilist mõjutamist, kaudseid ähvardusi ning infole ligipääsu takistamist, olukorda seadusandluses, tsensuuri ja enesetsensuuri, olukorda trükimeedias majanduslikku ja administratiivset mõjutamist, samuti elektrooniliste meediaväljaannete (uue meedia) olukorda.

Lähemalt võid raporti kohta lugeda siit