Raport edastab, et ajakirjanikud töötavad Eestis soosivas keskkonnas, kuid kuna uudistoimetused on aina suureneva turundusliku ja reklaamsisu osakaalu surve all, siis on reporterite autonoomia vähenemas.

"Üks kahe suurima meediakorporatsiooni omanikest, kes on ka konservatiivse erakonna Isamaa liige, on hiljuti sattunud kriitika alla toimetuse töösse sekkumise tõttu. Ta on isiklikult palganud endale sobilikke töötajaid ja reklaaminud konservatiivset maailmavaadet ajalehe lisas, mis hakkas ilmuma vahetult enne parlamendivalimisi," seisab raportis.

Sellega viitab raport selgelt Margus Linnamäele ning Postimehele. Delfi on varasemalt kajastanud Postimees Grupi omaniku Margus Linnamäe suhteid erakonnaga Isamaa ning maailmavaate kajastamist ajalehes Postimees.

Ülevaade toob ka välja selle, et Eesti venekeelsete ajakirjanike olukord on keeruline, sest kuigi Eesti elanikkonnast on kolmandik venekeelne ja suuremates toimetustes on eestikeelsete kanalite kõrval ka venekeelne, siis siiski on neil väljaannetel võimatu konkureerida Venemaa (peamiselt TV) kanalitega.

"Kohalikud venekeelsed elanikud pole Eesti toimetuste sisule vastuvõtlikud," jätkab ülevaade tuues välja, et ETV+ vaadatavus on võrreldes Eestis edastatavate Venemaa telekanalitega imeväike.

Venekeelsete ajakirjanike olukorra kohta tuuakse välja ka see, et Eesti kõige prestiižemat ajakirjandusauhinda, Bonnieri, pole mitte kunagi võitnud ükski venekeelne ajakirjanik.

Aastal 2018 oli Eesti pressivabaduselt 12. kohal, samuti oli Eesti 12. kohal aastal 2017. Kõige kõrgemat kohad on Eesti pressivabaduselt saanud aastatel 2012 ja 2007, kui Eesti oli maailmas pressivabaduselt kolmas riik. Seni kõige madalam koht on olnud aastal 2014, kui Eesti oli 14. kohal.

Edetabelit juhib kolmandat aastat Norra, sel aastal tõusis teiseks Soome ning järgnes Rootsi. Tabeliga saab tutvuda siin.