Eesti on naiste ja meeste võrdsuse saavutamisel poolel teel

Eesti on ELi riikide seas võrdõiguslikkuse taseme poolest 14. kohal. Kõige suurem ebavõrdsus valitseb Eestis kahes olulises indeksi mõõdetavas valdkonnas - võimu ja raha valdkonnas.

"Eesti puhul saame öelda, et oleme alles poolel teel naiste-meeste võrdsuse saavutamiseni," märkis võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.

Ta lisas, et indeks annab hea ülevaate ühiskonnas valitsevatest soolistest lõhedest. "Indeksis joonistuvad välja mitmed valupunktid, mis osutavad selgelt, millistes valdkondades tuleb riigikogul ja valitsusel teha pingutusi, et saavutada õiglasem olukord, " rõhutas Sepper.

Eestil on väga halb näitaja poliitilise ja majandusliku võimu valdkonnas. Naiste esindatus nii poliitiliste kui ka majanduslike juhtimisotsuste tegemisel on Eestis äärmiselt madal. Võimu võrdse jagamise osas naiste ja meeste vahel on käia veel 2/3 teest.

Positiivsena paistab Eesti silma ajakasutuse ELi keskmisest suurema võrdsuse poolest. Samuti on sugude ebavõrdsus haridusvaldkonnas väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Kõige suurem sooline võrdsus valitseb indeksi järgi Rootsis, Soomes ja Taanis.

Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse indeks näitab, kui kaugel on liikmesriigid naiste ja meeste võrdsuse saavutamisest.

Soolise võrdõiguslikkuse indeks mõõdab sugude võrdsust kuues suuremas valdkonnas: töö, raha, teadmised, aeg, võim ja tervis. Igas valdkonnas vaadeldakse kaht alamvaldkonda ning kokku annab indeks teavet 27 soolist ebavõrdsust kajastava statistilise tunnuse kohta.

Euroopa Liidus tervikuna on kõige suuremad soolõhed võimu valdkonnas, tuues esile, et kõigis 27 liikmesriigis osaleb mehi otsustusprotsessides naistest oluliselt rohkem. Suur sooline erinevus valitseb ka ajas, mille mehed ja naised pühendavad lastega tegelemisele ja kodutöödele.