Eesti on Euroopa kliimaneutraalsuse eesmärgi suhtes skeptiline

 (70)
Kliimastreik Toompeal
Kliimastreik ToompealFoto: Priit Simson

Täna ja homme kohtuvad Brüsselis Euroopa Liidu valitsusjuhid, kes arutavad muuhulgas ühenduse pikaajalist kliimapoliitikat. Eesti on üks riikidest, kes tõenäoliselt ei toeta kliimaneutraalsuse eesmärki aastaks 2050.

Euroopa Komisjon tuli mullu novembris välja kaheksa eri stsenaariumiga, mis näitasid, mis saaks inimeste tervisest, loodusest ja majandusest, kui jätkaksime praegusel kursil või astuksime keskkonnasõbralikumaid samme. Iga stsenaarium oli eelmisest ambitsioonikam. Komisjoni üleskutse oli sihtida kõige edasipüüdlikumat eesmärki ehk saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalne majandus – see tähendab, et EL-i riigid emiteeriksid tervikuna sama palju kasvuhoonegaase kui seovad.

Kliimaneutraalsuse võimalikkust valitsusjuhid täna õhtul Brüsselis arutasidki. Maailma Looduse Fond (WWF) on koostanud nimekirja riikidest, kes nõustuvad ambitsioonika eesmärgiga: 28-st liikmesriigist on toetajaid 16. Eesti nende riikide hulka ei kuulu.

„Eesti tervitab komisjoni soovi luua pikaajaline kliimastrateegia. Nõustume seisukohaga, et kliimamuutustega toimetulekuks on vajalik pikaajaline visioon, mille alusel saab planeerida tegevusi lühemas ja pikemas vaates ning seda nii riiklikul kui ka EL tasemel,” ütleb keskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas. Ta selgitab, et vähese süsinikuheitega majandusele üleminekuks peavad panustama kõik sektorid.

Seotud lood:

„Samas peaks liikmesriikidele jääma piisavalt paindlikkust otsustamaks, milliseid konkreetseid meetmeid kasutada. Eesti jaoks on oluline, et üleminek vähese süsinikuheitega majandusele toimuks sotsiaalset õiglust arvestades ja järk-järgult. Me peame seisma selle eest, et Eesti majandus jääks konkurentsivõimeliseks ning Eesti ettevõtted ja elanikud saaksid kliimaneutraalsuse poole liikumisest tulu,” vahendab ta Eesti seisukohta küsimuses.

Sotsiaalsest õiglusest räägitakse ennekõike põlevkivitööstuse kontekstis, mille tõttu on Eesti ka majanduse süsinikuintensiivsuse poolest EL-i riikidest esirinnas. Alles juuni alguses teatas Eesti Energia, et saadab lisaks 400 inimese koondamisele aasta algusest sundpuhkusele 1300 töötajat ja vähendab palga miinimumpalgani. Ettevõte süüdistas sammus kliimapoliitikat ja üha kõrgemat CO2 kvoodihinda, mis on muutnud Eesti põlevkivienergia konkurentsivõimetuks eelkõige Vene elektriga võrreldes.

Hiljuti ütles president Kersti Kaljulaid, et inimkond on kliimasüsteemi pumbanud tohutus koguses energiat ja mõjutanud seda sellisel määral, millest meil veel täielikku teadmist pole. „On väga hea, et Euroopa on saanud sellest paremini aru kui mõned teised jõukad majanduspiirkonnad. Meil on ambitsioonikas eesmärk – kliimaneutraalne majandus aastaks 2050. Loodetavasti saab see sügiseks ka lukku löödud, sest praegu on siin arutuse all ka mõned leebemad stsenaariumid,” soovis president.

Eestis käib praegu analüüs, millist mõju EL-i pikaajaline kliimastrateegia meile siseriiklikult tähendaks. Kuigi kliimaneutraalsusele valitsus põhimõtteliselt vastu pole, saab vaidlus olema ilmselt sõnastuse ranguse ja eesmärgi tähtaja üle.

Eesti pole ainus riik, kes pole valmis kliimapoliitikas kiirelt käsi lööma. WWF andmetel on kliimaneutraalsuse poliitikale täiesti vastu Bulgaaria, Tšehhi ja Poola. Skeptilised on praegu veel ka Belgia, Horvaatia, Leedu ja Slovakkia.