Hololei sõnul on ühinejaist suurimad võitjad kolm Balti riiki, kellel toetused on ühe elaniku kohta suurimad. “Näiteks tšehhid on selle nimekirja lõpus ja nende toetus on oluliselt väiksem. Mitte mõnesaja krooni, vaid ikka tuhandete võrra.”
Hololei sõnul ei muutnud Kopenhaageni tippkohtumine ühinemistingimustes midagi olulist. Kokku sai Eesti viimasel hetkel juurde ligi 90 miljonit krooni, mis on Euroopa mõistes peenraha. “Olulisemad asjad lepiti juba suvel kokku,” ütles Hololei.
Kuigi formaalselt anti Poola survel kõigile kandidaatriikidele õigus saada 2011. aastani põllumajandustoetusteks kuni 55 protsenti praeguste liikmete toetustmääradest, jäävad otsetoetused siiski esialgu kokku lepitud tasemele.
“Liitujail tekkis lihtsalt võimalus taotleda rohkem abiraha ja see on iga riigi sisepoliitika küsimus, millist valdkonda keegi tähtsustab,” ütles Hololei.
Kopenhaagenis käinud president Arnold Rüütel avaldas kahetsust, et Eestil ei õnnestunud liidult kaubelda soovitud 900.000tonnist piimakvooti. Eesti kvoot on 646.368 tonni algul euroliidu pakutud 562.633 tonni asemel.
Presidendi sõnul sai Eesti oodatust väiksema piimakvoodi, sest euroliit määras selle Venemaa majanduskriisi ajal, kui piimatootmine Eestis oli madalseisus.
Hololei hinnangul ei maksa soovitust väiksemat piimakvooti üledramatiseerida, sest Euroopas pooldatakse piimakvootide kaotamist. “Viimati kehtestati need tänu prantslaste survele, kuid mina prognoosin, et viie aasta pärast piimakvoodid kaovad, sest tegemist on siiski vaba konkurentsi pärssiva nähtusega,” ütles Hololei.
