Ajavahemikul 1992-2016 on nii abortide üldarv kui ka abortide arv 1000 viljakas eas naise kohta (abortiivsuskordaja) pidevalt ja märkimisväärselt vähenenud. Kui 1992. aastal teostati Eestis 25 803 aborti, siis 2017. aastal 4017. Kui 1992. aastal oli abortiivsuskordaja (aborte 1000 fertiilses eas naise kohta) 69,6, siis 2017. aastal oli see näitaja 14,0. Vaid mõnes üksikus riigis, kus vastavaid andmeid kogutakse, on veel madalam (Soome, Taani, Norra, Island).

Väärib rõhutamist, et Eesti teismelised ja noored kasutavad kaitsevahendeid sagedamini kui enamik nende Euroopa eakaaslasi; teismeliste raseduste arv Eestis on viimase kümne aastaga läbi teinud kõige kiirema languse kogu maailmas, HIV levik teismeliste ja noorte seas on peatatud. Peamised edu võtmed on olnud kohustuslik kooli seksuaalharidus ja kättesaadavad tervishoiuteenused, sh noorte vajadusi arvestavad madala lävega seksuaaltervise teenused.

Eesti on maailma madalaima ema- ja vastsündinute suremusega riikide seas. Ja lõpuks, sündimus Eestis on suurenenud ja Euroopa keskmisel tasemel. Madal sündimus esineb reeglina riikides, kus naiste reproduktiivõigusi piiratakse, näiteks Maltas, Poolas ja Ungaris.

Tänu sihikindlatele ja järjepidevatele otsustele hariduse ja tervishoiu vallas on Eestis pärast iseseisvuse taastamist saavutatud seksuaal- ja reproduktiivtervise näitajad, mis on eeskujuks kogu maailmale.

Eesti Naistearstide Selts ei saa lubada saavutatud positiivsete trendide tagasipöördumist.

ÜRO inimõiguste deklaratsioon määrab, et igaühel on õigus tervisele, arstiabile ning autonoomiale iseenda tervist, sealhulgas seksuaal- ning reproduktiivtervist puudutavate otsuste tegemisel. Liberaalne abordipoliitika on iseseisev naiste tervise ja elu tagamise vahend.

Eesti Naistearstide Selts seisab jätkuvalt selle eest, et oleks tagatud tasuta tervishoiuteenuseid kõigile rasedatele ja sünnitajatele; seksuaal- ja reproduktiivõigused, sh õigus teha pereplaneerimise valikuid ilma riigi sekkumiseta; ligipääs seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele, sh noortele; seksuaalhariduse jätkumine riiklikus õppekavas; pere- ja seksuaalvägivalla üleelanute abistamine; seksuaalvähemuste kaitse.

Siiani on Eestis tervishoiupoliitilised otsused olnud kooskõlas tõenduspõhise meditsiiniga ja arvestanud inimõigustega. Näeme selget ohtu Eesti inimeste reproduktiivtervisele poliitiliste vaadete kaasamisel tervishoidu ja haridust puudutavatesse otsustesse, nt abordi kättesaadavuse piiramisse, seksuaalhariduse kärpimisse, noortele sobivate seksuaaltervise teenuste piiramisse - laiemalt kõigi Eesti inimeste, kuid eriti naiste õiguste piiramisse.

Eesti Naistearstide Seltsi juhatus