“Ühtpidi oleme pikka aega jaganud teavet rinnavähi kohta ja kõik naised peaksid olema selle haiguse olemasolust teadlikud. Justkui ongi — teatakse, et rinnast tükki leidmise korral peab tulema kontrolli,” ütles doktor Riina Kütner ajalehele Meditsiiniuudised.

Samas, lisas ta, osales 2010. aasta sõeluuringus kutsututest vaid 53%, mis on päris kurb tulemus. Selline nigel osavõtt võib tähendada, et riik ja haigekassa loobuvad projekti toetamisest, mis oleks arsti sõnul katastroof. “Kampaania on ääretult vajalik ning teavitustööga peab lihtsalt palju enam tegelema. Vähki suremises pole midagi daamilikku ega elegantset — näiteks kolmanda astme vähi puhul hakkab kasvaja lagunema ja levitama spetsiifilist haisu, jooksma verd ja tegema valu.”

Uuringud on doktor Kütneri sõnul näidanud, et rinnavähki on nelja-viit tüüpi ja nende käitumisjooned on erinevad, mistõttu on oluline individuaalne ravi. “Öeldakse küll, et riskigrupis on sünnitamata ja vähemalt viis aastat beebipille tarbinud naised, üle 45aastased naised ning need, kelle suguvõsas on kasvajaid leitud. Tegelikult võib rinnavähk tabada igaüht — eriti hirmutav on see noorte puhul.”