Sule ütles Delfile, et praeguses olukorras ei ole Eestil plaani nakkushaigeid teistesse riikidesse transportida. Tema sõnul ei ole ka tavapatsientide mujale ravile saatmine kerge protsess, koroonahaigetega on asi veelgi keerulisem.

"Ideaalis peaks nakkushaiget ravima seal, kus ta haigestub," märkis Sule ja lisas, et parim variant on selliste haigete kodune ravimine.

Olgugi et riigipiiride ülene koroonahaigete ravimine on ülikeeruline, on mõnelpool Euroopas see veidi kergem kui Eestis, näiteks Austrias, Saksamaal ja Tšehhis, kus riigipiirid ei ole nõnda tuntavad kui siin, rääkis Sule.

Sule märkis, et ka Eesti teeb Läti ja Soomega sarnaseid avaldusi, see on viisakuse küsimus. Lihtsam on meditsiinilist abi pakkuda vaesematele riikidele, kus saab väline personal võtta vajadusel üle mõne haigla juhtimise või saab sinna saata vajalikke ravimeid, selgitas ta. "Eesti ei ole arengumaa," sõnas Sule ja lisas, et meil ei ole ravimite ega vaktsiinide Euroopa Liidu ühishanke väline juurde soetamine kerge.

Sule sõnul on Eesti eesmärk praegu oma jõududega hakkama saada, paigutades patsiente, aga ka personali, ümber riigisiseselt - abiks on olnud ka arstitudengid.

Kiik: pole mõistlik praegu keskenduda kaugele ja hüpoteetilisele olukorrale

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik nõustus Urmas Sule öelduga ning tõdes, et Eesti jaoks on esimene valik toime tulla olemasolevate ressurssidega - liigutada meditsiinitöötajaid üle Eesti sinna, kus vaja ning kaasata tudengeid tervishoiu õppekavadelt.

"Kui me näeme, et need nakatumisnäitajaid siiski ei lange, kui me näeme, et haiglaravi vajaduse prognoos näitab tõusu, siis tuleb tõsiselt hakata arutama ka teiste riikidega võimalikku abi," ütles Kiik, ent tõdes samas: "Meil ei ole mõistlik täna keskenduda sellisele hüpoteetilisele vajadusele nädalate pärast, meil on vaja keskenduda olukorrale, mis on praegu."

Kiik lisas, et seetõttu ei peeta praegu ka abi pakkunud riikidega detailseid läbirääkimisi. "Keskendume sellele, et pakkuda Eesti elanikele ravivõimalust Eesti riigis," ütles ta.