1990. aastatel on Eestis korraldatud kuus seireuuringut Eesti muulaste meelsuse kohta ning iga korraga on Eestis elavad mitte-eestlased muutunud Eesti riigi suhtes lojaalsemaks, ütles teisipäeval pressikonverentsil rahvastikuminister Katrin Saks.

Märtsis korraldatud uuring näitas, et viimase aastaga on nelja protsendi võrra suurenenud muulaste hulk, kelle arvates tuleb austada Eesti seadusi, seitsme protsendi võrra suurenes eesti keele oskust tähtsaks pidavate inimeste arv ning kolme protsendi võrra end riigile lojaalseks pidavate muulaste arv.

Saksa sõnul on mitte-eestlaste lojaalsuse kasvul mitu põhjust. Üheks neist on riigi integratsioonipoliitika. Lojaalsuse kasvule aitab kaasa ka muulaste arusaam, et Eesti taasiseseisvumine on ajalooline paratamatus. Kohe pärast iseseisvuse saavutamist pidasid paljud mitte-eestlased seda ajutiseks nähtuseks.

Praegu peab 84 protsenti mitte-eestlastest vajalikuks, et muulased õpiksid eesti keele selgeks. Pärast taasiseseisvumist on 37 protsenti mitte-eestlastest püüdnud parandada oma eesti keele oskust.

Saksa sõnul näitab mitte-eestlaste huvi kasvu keeleõppe vastu laste arvu suurenemine suvise keelepraktika vastu eesti peredes. 1998. aastal oli keelepraktikal 1000, möödunud aastal 2000 ning tänavu juba 3000 muukeelset last.

Saks märkis, et integratsioon on kahepoolne nähtus ja nõuab ka eestlaste hoiakute muutumist.

Alates 1991. aastast on pidevalt kasvanud nende eestlaste arv, kes peavad tähtsaks venelaste integreerumist Eesti ühiskonda. Viimase seireuuringu andmetel on kodanikkonna suurendamise vastu venelaste arvel vaid kaks protsenti etnilistest eestlastest.

Samas pidas 60 protsenti eestlastest kodakonduse andmist ilma eesti keele eksamit sooritamata ohuks eesti rahvuse püsimisele. 86 protsenti eestlastest leiavad, et erinevad keeled teevad ühiskonna rikkamaks. Vaid kümme protsenti eestlastest on mitmekultuurilise ühiskonna tekke vastu.