Eesti müüb end maailmale kui põrsast kotis
2002. aasta alguses varises koos isamaaliitlase Mart Laari valitsusega ka kogu riiklik tutvustusstrateegia. Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus korjas riigimüügi letid kokku ja tegeliku müügini ei jõutudki, rääkimata kasumist.
Eesti väljapoole müümist koordineerib nüüd peamiselt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), mis eraldab Eestile aastas kümneid miljoneid kroone, et turismisihtkohale make-up’i teha ja end välisilmale meeldivaks rääkida.
Mullu kulutati selleks 30 miljonit krooni ehk poole rohkem kui paari aastaga ühtset strateegiat välja mõeldes. Selle raha eest osaleti 17 turismimessil, söödeti-joodeti ning sõidutati Eestis ringi sadakond eri riikide turismikorraldajat ja 169 ajakirjanikku. Tehti üritusi Riias, Peterburis, Hamburgis, Kouvolas. Trükimasinad vuhkisid valmistada Eestit tutvustavaid trükiseid, korraldati uuringuid ja reklaamikampaaniaid nii Saksamaal kui ka Põhjamaades.
Rahvusvahelise turundusega tegeleva kommunikatsioonibüroo Powerhouse juhataja Janek Mäggi ütleb, et ühel tõsiseltvõetaval riigil peab olema süsteemne rahvusvaheline müügiprogramm. “Riikliku turunduskampaania vajadus on kindlasti olemas, sest Eestist keegi eriti midagi ei tea.”
“Hetkel puudub Eestil riiklik turunduskampaania. Oleme küll kasutanud seni tehtut, nii et päris nurgas “Welcome to Estonia” ei seisa,” ütleb valitsuse kommunikatsioonijuht Inga Jagomäe. “Pole olnud ka juttu, et peaks uuesti riikliku kampaania peale mõtlema.”
Ekspeaminister Mart Laari sõnul võistlevad tänapäeva maailmas brändid ja riikide edukus sõltub paljuski sellest, kas neid teatakse või mitte. Ja kui teatakse, siis millisena. “Riigi edukuse pant on teadlik mainekampaania. Isamaaliidu valitsuse ajal hakati ühtset kampaaniat tegema, kuid kahetsusväärselt see lõpetati,” nendib Laar.
Kättesaamatuks ja äraspidiseks jääb tutvustuskampaania ka väikeste turismiettevõtete jaoks, kes EASist raha küsides just väga sageli väljavalitute sekka ei jõua.
Saaremaa Reisibüroo juht Marvi Ehte on turismiäris olnud juba viimased 15 aastat. Kümme Saaremaa turismiarendajat on koondunud ühte sihtasutusse, et justkui riigina riigis Eesti müümiseks ning enese elatamiseks kihutustööd teha.
“Oleme ka mitu korda arutanud, et Eestil peaks kahtlemata olema oma tunnuslause või -märk,” tunnistab Ehte. “Meie üritame kümne firmaga müüa Saaremaad ühtselt. Meil on aga väga raske olla messidel, kus ei ole Eesti riiki.”
Ka Lõuna-Eesti suurim turismiarendaja, esimese taluna maailmas Rohelise Võtme diplomi väärinud Haanjamehe turismitalu omanik Aigar Pindmaa, tunnistab ühise märgi, sihi või programmi vajadust.
Kuigi EAS on kõige mõjukam ning ka suurim Eesti riigi müügikäsi, tegeledes peamiselt Eesti kui turismisihtkoha tutvustamisega ning välisinvestorite otsimisega, on aktiivsed riigitutvustajad veel näiteks Eesti Instituut ja Põllumajanduskoda.
Eesti Instituut saab raha kultuuriministeeriumilt — sel aastal on neil võimalik erinevate projektidega Eestit tutvustada 5,4 miljoni krooni, läinud aastal viie miljoni krooni eest.
Omal ajal 13 miljonit krooni justkui ei millelegi andnud ning seetõttu kriitika alla sattunud Mart Laar nendib, et rahvas oleks pidanud varuma kannatust, sest mainekampaania tagajärjed ei peagi tulema üleöö: “Igal valitsusel peaks olema aga julgust ja söakust oma riiki maailmale tutvustada.”
2004. aastal aitasid EASil Eestit tutvustada 24 miljonit krooni, veel aasta varem üheksa miljonit. Soovides näha detailseid plaane Eesti müümise projektidest ja miljonisajust, selgus, et enne kui riik müügiartiklina letile asetatakse, ei peagi EASile esitama täpset kava, mil moel seda ostma meelitatakse. Rahule jäädakse lakoonilise kokkuvõttega.
