Eesti meeste viljastusjõud kuivab kokku

Paljudes riikides korraldatud uuringud näitavad seemnerakkude elujõulisuse pidevat kahanemist, ka Eestis sobib spermadoonoriks igast kümnest mehest vaid üks-kaks.

Kunstlikku viljastamist pakkuvad kliinikud aga ei saa riskida, et kallis protseduur lõpeks tulutult. Nagunii õnnestub kehavälistest viljastamiskatsetest vaid iga kolmas, kirjutab Postimees.

Spermadoonoriks sobib seetõttu igast kümnest mehest vaid üks-kaks, nendib naistearst Andrei Sõritsa, Elite kliiniku juhataja.

Peale Elite kogub ja säilitab spermadoonorite annetusi Nova Vita kliinik. Pooled neist meestest, kes on ennast viljatute abistamiseks pakkumas käinud, on tulnud tagasi saata, tunnistab kliiniku Selle juhataja Andres Salumets.

Peale seemnerakkude viletsa elujõu praagivad mehi välja ka kõiksugu haigusnähud, millele meedikud laboris testide abil jälile saavad.

Nõnda ongi Salumetsa hinnangul Eestis neid, kes seemnerakke üldse annetanud, kõige rohkem poolsada. Ta pakub, et 10-15 neist on saanud isaks kuuele lapsele.

Rohkem järeltulijaid ei luba seadused ühe mehe spermatosoididega ilmale aidata. Piirangu põhjuseks on kahandada järgmistes põlvedes tõenäosust, et poolõde ja poolvend oma sugulust teadmata juhuslikult paari ei heidaks.