Eesti meedia vaevleb impotentsuse küüsis

Ajakirjandus on liiga skandaalikeskne ning negatiivne, kuid vaevalt midagi praeguses ärapanemisühiskonnas paraneb, kurdab Rahvaliidu teabejuht Agu Uudelepp.

Kõikvõimas neljas võim on hambutu, nendib sotsiaalteaduste magister Uudelepp Postimehe arvamusküljel. Sest millal viimati suutis meedia mõne kõrge riigitegelase ametist tagandada?

“Kui vaadata vaid lähiminevikku ja alustada kõige kõrgemalt, siis president Arnold Rüütel pole survele järele andnud ega teatanud, et ei kavatse uuesti kandideerida, Mailis Reps on ikka haridus- ja Villu Reiljan keskkonnaminister ning loetelu võiks pikendada. Milles on asi,” pärib Uudelepp.

Lehte on vaja müüa ja müüb skandaal, mõistab Uudelepp meediaärimehi. “Seega vajadusel klimberdatakse skandaal klaviatuurist välja ning poliitikutele järgneb näopeks pisiasjade pärast. Sõimust ei päästa seegi, kui midagi ei tee, sest siis saad õigusega pahandada just selle pärast.”

Aastaid tipp-poliitikas olnud inimesed on õppinud meedia kriitikast mööda vaatama, osutab Uudelepp. “Nad teavad, et ükskõik mida teha, sõimata saad ikka. Nii palju, kui on inimesi, on erinevaid arvamusi ja iga otsuse puhul saab võtta kommentaari kelleltki, kellel see harja punaseks ajas.”

Kogenud poliitikute vaikne üleolek ja oma raja edasiajamine mõjuvad meediale aga solvavalt, tekib hasart proovida, kas tõesti ei õnnestu kangekaelset poliitikut lahti kangutada, täheldab Uudelepp. “See aga sulgub sügavamale karpi ja nii ongi nõiaring käes: mida enam meedia lokku lööb, seda rohkem tüdib avalikkus ja pakseneb nahk poliitikutel.”

Sellest on Uudelepal aga sügavalt kahju, sest nii on ajakirjandus kaotanud väga olulise rolli demokraatia tasakaalustaja ning valvurina. “Avalikkus on skandaalidest väsinud, paljud poliitikud peavad probleemidele tähelepanu juhtimist konkurentide ostetud pahatahtlikuks pahnaks ja ajakirjanikud tunnetavad oma mõjuvõimu vähenemist.”

Tema sõnul aitaks, kui erakondade ja suurte meediaväljaannete juhid istuksid kokku ja lepiksid kokku ausa mängu reeglites. “See aitaks, aga ennem kasvavad kaalikad puu otsas kui praeguses paranoilises ärapanemisühiskonnas midagi sellist juhtub,” nendib Uudelepp samas.