Eesti liitus New Yorgis ÜRO kliimatippkohtumisel hea tahte algatusega, millega andis lubaduse tagada oma elanike tervisele ohutum õhukvaliteet.

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul on Eesti õhk küll üldiselt väga hea ja teatud piirkondades hea, kuid ometi on veel palju võimalusi, kuidas ümbritsevat elukeskkonda puhtamaks muuta.

„Muret teevad transpordist, põllumajandusest ning kohtküttest pärinevad saasteained. Oleme koostanud „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020-2030“, kuidas järgmise kümne aastaga olukorda parandada,“ lausus minister.

Allkirjastatud ÜRO algatus juhib tähelepanu ka sellele, et kuigi kliimamuutustega võitlemine on tõusnud paljudes riikides oluliseks, peaks see toimuma koos õhukvaliteedi parandamisega.

Õhusaaste on tänapäeval suurim keskkonnarisk inimese tervisele, olles üks oluline vähkitekitav tegur. Kõige kahjulikumaks õhu saasteaineks peetakse peenosakesi ehk tahma, mille allikateks on peamiselt sõidukid, katlamajad, ahjuküte ja tööstusettevõtted.

Eestis peaks 2030. aastaks õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi elluviimise kohaselt transpordisektori eriti peente osakeste heide kahanema ligi 45 protsenti.