Eesti lotomängijad kulutasid õnneloosile 55,5 miljonit eurot

 (11)
Loteriipiletid poes.
Loteriipiletid poes.Foto: Raivo Tasso

Eelmisel aastal ostis Eestis vähemalt ühe lotopileti 424 406 inimest, kokku kulutati õnneloosile 55,5 miljon eurot. Loosiõnn naeratas umbes iga kolmanda piletiga.

Mullu ostis vähemalt ühe arvloterii pileti 424 406 inimest ehk umbes 41 protsenti üle 16 aastastest elanikest. Lotomängijate seas oli üsna võrdselt nii mehi kui naisi, mängijaid oli ka kõigist vanusegruppidest, kuid enim mängijaid oli 26 kuni 45aastaste seas.

Kokku osteti lotot 55,5 miljoni euro eest, mis teeb ühe mängija keskmiseks ostuks kuus 10,7 eurot

Eesti Loto maksis võitudena kokku välja 21,4 miljonit eurot, millest ligi 5 miljonit olid kiirloterii võidud.

Kiirloterii pileteid müüdi mullu kokku neli miljonit, millest keskmiselt iga kolmas oli võidupilet. Kõige populaarsemad mängud olid kahe-eurosed Kullapada ja SuperSumm.

Ehkki Tallinn ja Harjumaa on oma suuruse tõttu nii lotoostude kui -võitude osakaalus esikohal, ei jäta lotoõnn naeratamata ka mujal Eestis - 2/3 üle 500eurose võiduga piletitest olid ostetud muudes maakondades.

Suurim võidusumma oli eelmisel aastal 385 424 eurot - tegu oli Bingo loto võiduga, mille sai Jõgevamaalt pärit suure pere ema.

Arvloteriidest oli rohkem mängijaid Bingo lotol ning seal maksti välja ka enim võite – ligi 5,2 miljoni eest. Ülisuurte peavõitudega ahvatlevad endiselt ka rahvusvahelised mängud Eurojackpot ja Vikinglotto, kuid loosiõnn mullu Eesti mängijatele ei naeratanud. Siiski maksti nende mängude võidusummadena välja üle 16 miljoni euro.

Seotud lood:

Järjest kasvab ka arvloterii ostmine elektroonsete kanalite vahendusel ja see jõudis mullu 59 protsendi tasemele, millega Eesti on rahvusvahelises võrdluses esirinnas.

Ligi 10 miljonit ühiskonnale

Eesti lotomängijad toetasid mullu hasartmängumaksu vahendusel teadust, haridust, meditsiini, kultuuri ja sporti ligi 10 miljoni euroga.

Eesti Loto tasub igalt lotopiletilt 18 protsenti hasartmängumaksu. See summa jagatakse omakorda teadus-, haridus-, laste- ja noorteprojektide (10,1 protsenti), regionaalse arengu (12,7 protsenti), olümpia ettevalmistusprojektide ja teiste spordiprojektide (14,1 protsenti), meditsiini ja sotsiaalhoolekande (15,3 protsenti) ning kultuurivaldkonna toetamiseks (47,8 protsenti).

Täiendavalt maksis Eesti Loto riigile maksude ja dividendidena kokku veel 12 miljonit eurot.