"Loomulikult on hädavajalik, et kõik konflikti osapooled osaleksid, seal hulgas opositsioonijõud. Ainult siis on lootust tõsiste läbirääkimiste ja jõupingutuste korral jõuda konfliktipingete maandamiseni," lisas ta.

Välisminister Paeti sõnul peab Euroopa Liit endiselt pingutama, et leevendada Süüria katastroofilist humanitaarolukorda, kus humanitaarabi vajab ligi 9 miljonit inimest. "Et suur osa pagulasi on asunud naaberriikidesse, tuleb jätkata Süüria pagulasi vastuvõtvate riikide toetamist ja sealse kriisiolukorra stabiliseerimist," märkis ta.

Paeti sõnul teavitas Eesti 15. jaanuaril Kuveidis ÜRO korraldatud Süüria doonorite konverentsil otsusest panustada humanitaarolukorra leevendamiseks 2014. aastal 400 000 euroga. Seni on Eesti toetanud Süüria pagulaste humanitaarolukorra leevendamist ligi miljoni euroga, viimati toetas Eesti detsembris 100 000 euroga Maailma Terviseorganisatsiooni tegevust lastehalvatuse leviku tõkestamiseks Süürias ning regioonis laiemalt.

Rääkides Süüria keemiarelvade hävitamisest, avaldas Eesti välisminister lootust, et lähiajal on võimalik kõik keemiarelvad sujuvalt Süüriast välja viia ja möödunud aasta lõpus takerdunud protsess jätkub plaanipäraselt. "ÜRO ja Keemiarelvade keelustamise organisatsiooni (OPCW) ühismissioon on jõudnud lühikese ajaga palju ära teha," tõdes ta.

Välisminister Paeti kinnitusel on oluline ja tänuväärne kõigi osapoolte panus, kes on toetanud Ameerika Ühendriike keemiarelvade hävitamise protsessis. Eesti toetas Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni tegevust 50 000 euroga.